Külastus günekoloogi juurde
Günekoloogi juurde minek võib tunduda hirmutav, eriti kui see on sinu esimene kord või sul on varasemaid negatiivseid kogemusi. Ära muretse! Reproduktiivtervis on oluline osa sinu tervisest ning sina otsustad, kelle valid oma arstiks ja mida visiidil puudutatakse.
Günekoloog on meditsiinitöötaja, kes on spetsialiseerunud naiste reproduktiiv- ja seksuaaltervisele. Kõik naised peaksid regulaarselt külastama günekoloogi, et kontrollida võimalikke probleeme menstruatsioonitsükli ja reproduktiivtervisega seoses. Sinu günekoloog saab aidata sul paremini mõista, kuidas sinu keha töötab, anda teavet seksuaaltervise kohta ning diagnoosida võimalikke haigusi, et saaksid õigeaegselt vajalikku ravi.
Sinu günekoloog peaks olema keegi, keda saad usaldada ning kellega oled mugav jagama isiklikku infot nende intiimsete teemade kohta. On arukas võtta aega, et leida endale sobiv spetsialist. Uuri, millised arstid on sinu piirkonnas saadaval—loe tagasisidet ja otsusta, milline günekoloog võiks sulle kõige paremini sobida. Sa võid ka sõpradelt ja pereliikmetelt soovitusi küsida. Mõtle, kas tunneksid end mugavamalt naisarsti või meesarsti juures? Kas pigem noorema või kogenuma spetsialisti juures? Kas vastuvõtukoht tundub turvaline ja usaldusväärne?
Üldiselt soovitatakse noorel neiul esmalt külastada günekoloogi juba varases teismeeas: 13.–15. eluaasta vahel. Esimesel visiidil kestab kohtumine tavaliselt mitte kauem kui 20–30 minutit ning see sisaldab sissejuhatust, arutelu sellest, mida günekoloog sulle pakkuda saab, ning tutvustatakse kasutatavaid vahendeid. See on hea võimalus esitada kõik oma küsimused puberteedi, naise anatoomia ja reproduktiivtervise kohta.
Sinu günekoloog räägib sulle sinu suguelunditest ning genitaalidest, annab infot naiste intiimhügieeni ja seksuaalsuse kohta ning näitab, kuidas teha rindade kontrolli ise rinnavähi varajaste tunnuste suhtes.
Isegi kui oled hilisteismeline või kahekümnendates ja pole olnud sugulises vahekorras, ei paluta sul tõenäoliselt end lahti riietada ning arst piirdub rindade vaatlusega. Günekoloogi juurde pole kunagi liiga hilja minna, isegi kui pole varem käinud.
Kui oled olnud seksuaalselt aktiivne, võib arst soovida teha vaagnapiirkonna uuringu ja/või PAP-testi, olenemata east. PAP-testi ehk emakakaelavähi sõeluuringu algusaeg sõltub riigist, kuid Ameerika Ühendriikides alustatakse sellega 21-aastaselt.
Kui sul esineb menstruatsioonitsükli häireid või muid muresid, võib arst soovitada lisauuringuid.
Kui oled rase või mõtled lapse saamisele, tasub otsida günekoloogi-sünnitusarsti ehk OB/GYN-i: see on arst, kes on saanud lisakoolituse rasedate tervise ja sünnituse toetamiseks.
Ole günekoloogiga aus oma seksuaalelu osas. On täiesti okei olla seksuaalselt aktiivne või ka mitte olla. Kui elad vanematega ja on raske seksist rääkida, võid minna vastuvõtule üksi või koos sõbrannaga. Pea meeles, et vastuvõtul ei pea kõrvalisi inimesi toas olema—põhiline on ainult sina ja arst.
Millal peaksid järgmiseks külastama?
Kui ei ole seksuaalselt aktiivne, on günekoloogivisiit rohkem enese tundmaõppimiseks ning minna võib igal ajal. Kindlasti tuleks aeg broneerida, kui:
- Oled saanud või plaanid hakata seksuaalselt aktiivseks
- Menstruatsiooni pole alanud hiljemalt 16.–17. eluaastaks
- Menstruatsioon on valulik
- Menstruatsioon on väga lühike või väga pikk
- Tunned valu vaagnapiirkonnas või tupes
- Tekib verejooks väljaspool menstruatsiooniaega
- Rinnas esineb muutusi või menstruatsioonitsükkel muutub järsult
- On muid muresid reproduktiivtervise osas
Kuidas kohtumiseks valmistuda?
On mõned sammud, mida saad teha, et günekoloogi külastuseks paremini valmis olla.
Parim aeg aeg kokku leppida on nädal pärast menstruatsiooni, kuid see pole reegel. Ka menstruatsiooni ajal võib minna vastuvõtule. Günekoloogid on harjunud verejooksu ja eritistega. Ent mõned testid võivad tugeva verejooksu korral mitte õnnestuda. Kui tunned, et pole mugav, saad alati aja ümber tõsta.
Enne minekut pane kirja info oma menstruatsiooni kohta. Kui vana olid esimese menstruatsiooni ajal? Millal oli viimane menstruatsioon? Kui pikk on sinu tsükkel? Kas see on regulaarne? Kas menstruatsiooniaegadel esineb näiteks peavalusid, kõhukinnisust või meeleolu kõikumisi?
Kogu võimalusel infot perekonnas esinenud haiguste kohta. Kas lähedaste seas on kellelgi olnud munasarjavähki, endometrioosi või polütsüstiliste munasarjade sündroomi? Selline info aitab günekoloogil nõu anda võimalike ennetavate meetmete kohta.
Sul ei ole vaja enne vastuvõttu eriliselt intiimpiirkonda hooldada. Pole vaja häbemekarvu raseerida ega teha tupevett. Tupe loputamine on ebavajalik ja võib olla hoopis kahjulik. Piisab pesemisest enne minekut sooja vee ja õrna seebiga ning puhaste aluspesu kandmisest.
Mõned naised eelistavad vastuvõtule panna selga kleidi, mida on lihtsam üles tõsta vaagnauuringuks, aga tähtis on, et günekoloog tagab privaatsuse ning vajadusel annab ka hommikumantli.
Vaagnauuring ja PAP-test
Võimalik, et just vaagnauuring tundub kogu günekoloogilise visiidi juures kõige ebamugavamana. Oled kindlasti näinud seda filmides. Uuring tehakse spetsiaalsel toolil/voodil, mis võimaldab arstil hõlpsasti vaadelda reproduktiivelundeid ja vaagnapiirkonda. See on lihtsalt pehme tool, mida saab tõsta ja langetada ning millel on toestused jalgade üles tõstmiseks.
Sinult palutakse riietuda alakehast lahti ja vajuda toolile, pannes jalad toele. Alguses võib see tunduda veider, kuid arst selgitab sulle kogu protsessi, vastab küsimustele ja aitab lõõgastuda.
Kõigepealt vaatab günekoloog visuaalselt üle suguelundite piirkonna—häbememokad, häbeme, kliitori, anu—et hinnata nakkuse või muu kõrvalekalde võimalust. Mõni spetsialist võib kasutada peeglit, et näidata sulle, mida ta näeb, ning kirjeldada nähtavad kehaosad.
Järgmisel etapil kasutab günekoloog spetsiaalset vahendit nimega peegel (spekulum). See on plastist või roostevabast terasest tehtud instrument, mis näeb välja nagu part. See sisestatakse tuppe, et hoida tupepinda lahti ning võimaldada arstil kaugemale vaadelda. Sisestamine võtab vaid mõned sekundid, kuid võib olla veidi ebamugav. Püüa lõõgastada oma vaagnalihaseid. Arst kasutab tavaliselt vee baasil libestit sisestamise lihtsustamiseks. Kui spekulum on terasest, saab seda eelnevalt soojendada. Selle rutiinse uuringu kerge ebamugavus on seda väärt, sest see võimaldab günekoloogil paremini vaadelda tuppe ja emakakaela, et hinnata nende tervist.
Spekulumit arendatakse praegu mugavamaks: lisandumas on näiteks kirurgilisest silikoonist kate, kolmas tiib paremaks nähtavuseks, ja vaiksem disain.
PAP-testi tegemisel võetakse emakakaelast vatitikuga rakuproov, samal ajal kui spekulum annab ligipääsu. Protseduur võib olla ebameeldiv, kuid kestab väga lühikest aega.
PAP-test on uuring emakakaelavähi varajaste tunnuste tuvastamiseks. Arstid soovitavad, et kõik 21–65-aastased naised teeksid PAP-testi kord iga kolme aasta järel. Kui tulemustes ilmneb midagi kahtlast, kutsub arst sind lisauuringutele.
Viimane etapp on manuaalne uuring. Arst sisestab kindaga kaetud sõrmed tuppe, et katsuda võimalikke tükke ja muid muutusi tupe seintel ning emakas, samal ajal kui teise käega katsutakse kõhtu väljast poolt.
Tegemist on tavalise rutiiniuuringuga, mille eesmärk on võimalikult kiiresti vajaliku info kogumine. Kui tunned end kohtumise ajal kuidagi ebakindlalt, ära karda kõigest arstilt küsida! Nad on seal selleks, et sind aidata.
Muud uuringud
PAP-testi käigus võetud Rakuproovi vaadatakse ainult emakakaelavähi tunnuste suhtes. Soovi korral saab teha ka HPV ehk inimese papilloomiviiruse ja teiste sugulisel teel levivate haiguste teste. Loe HPV testi kohta siit. HPV vaktsiini manustavad samuti günekoloogid.
Kui vajad konkreetse suguhaiguse testi, anna sellest günekoloogile teada aja broneerimisel.
Günekoloog võib uuringu käigus sisestada sõrme ka pärakusse, et kontrollida lihase seisundit või leida kasvajaid. See võib tunduda ebamugavana, kuid tegemist on tervishoiutöötajaga ning see tehakse ainult sinu tervise huvides.
Günekoloog võib kasutada ka ultraheliuuringut, et vaadelda reproduktiivorganeid, otsida emakamüoome või jälgida rasedust. Ultraheli abil saab näha siseelundite ja pehmete kudede pilti.
Arst soovib samuti mõõta sinu põhinäitajad—pikkus, kehakaal ja vererõhk—, et neid võrrelda järgmistel visiitidel.
Rasedusvastased vahendid ja pereplaneerimine
Kui oled seksuaalselt aktiivne, kuid ei soovi rasestuda, aitab günekoloog valida sinu kehale ja elurütmile sobiva rasestumisvastase meetodi. Vajadusel võib arst määrata retsepti hormonaalsetele rasedusvastastele vahenditele , et ennetada rasedust või vajadusel menstruatsioonitsüklit reguleerida. Kui soovid kasutada mittehormonaalseid rasestumisvastaseid vahendeid, räägib günekoloog ka nendest võimalustest. Kui valid emakasisese rasestumisvastase vahendi (spiraali), paigaldab selle günekoloog.
Kui soovid rasestuda, saad arstilt nõu, kuidas tõsta rasestumise võimalusi.
See on sinu kohtumine ja sinu keha
Günekoloogid on arstid, kelle täpne eriala on naiste seksuaaltervis. End ei ole vaja ebamugavalt tunda, ka mitte esimese visiidi puhul. Arst on professionaal, kelle eesmärk on hoolitseda sinu heaolu eest. Kui tundub, et arst ei mõista sind hästi või sa ei saa olla temaga avatud, ära karda arsti vahetada.
Külastades günekoloogi regulaarselt, õpid paremini tundma oma keha, väldid ennetatavaid haigusi ning hoolitsed paremini enda tervise eest.
Saad oma menstruatsiooni jälgida WomanLogiga. Laadi nüüd WomanLog alla:
