Kaenlaaluse valu: Miks mu kaenlaalune valutab?
Peale igavese küsimuse, kas raseerida või mitte, ei mõtle me kaenlaalust reeglina valu allikana. Siiski on kaenlaalune ehk aksilla oluline ühenduskoht, kus käsi kohtub ülejäänud kehaga, ning siin võib valu esineda.
Õla, rinna ja ülaseljatsoonide erinevad lihased ja sidemed koonduvad siia ning kaenlaalune sisaldab olulisi neurovaskulaarseid struktuure, sealhulgas aksillaarveeni, aksillaararterit, brahhiaalkimbu närve ja mitmeid lümfisõlmede kobaraid nii sügaval kui pinnapealselt. Valu nende struktuuridega seotud vaevused võivad vahel avalduda just kaenlaaluses piirkonnas.
Sõna aksilla tuleb ladina keelest ja on meditsiiniline termin "õlaliigese all oleva õõnsuse ehk kaenla" kohta; aksillaarne tähendab "kaenlaalusega seotut" (ja seda ei tohi segi ajada sõnaga abistav, mis viitab täiendavale toele või abile). Kaenlaaluse valu põhjuseid on palju, enamik neist pole tõsised. On siiski olukordi, kus vajatakse arstiabi. See artikkel vaatleb erinevaid seisundeid, mis võivad mõjutada sinu kaenlaaluseid.
Miks mu kaenlaalune valutab?
Ehkki kaenlaaluse valu põhjuseid on mitmeid, on kõige levinum ja vähemtõsine neist lihasvenitus või -pingutus. Tavaliselt saab sümptomeid kodus leevendada puhkuse ja õrnade venitustega ning lisaravi pole vaja.
Lihasvenitus kaenlaaluses tekib, kui üks või mitu lihast piirkonnas venitatakse üle või isegi rebenevad. Sagedasemalt on mõjutatud rinna suur lihas (pectoralis major), rinna väikene lihas (pectoralis minor) rinnaku ülaosas ning abaluu alune lihas (subscapularis), mis kuulub õla rotaatormansetti.
Tüüpilised lihasvenituse sümptomid kaenlaaluses:
- valu ja hellus
- paistetus
- lihasspasmid
- piiratud liikumisulatus
Kõik korduvad või pingelised kätega tehtavad tegevused—nt tõstmine, viskamine, aerutamine—võivad kaenla all olevaid lihaseid liigselt koormata, eriti kui pole piisavalt soojendust või need lihased pole harjunud pingutusega.
Äkilised käeliigutused võivad mõnikord mõjutada aksillaarset närvi ja tekitada ebamugavust. Aksillaarnärv saab alguse kaenlaalusest ja innerveerib deltalihast, mis annab õlale selle ümaruse, ning väikest ümarlihast (teres minor) – see hoiab ülaselja ja õlavarreluu pead, võimaldades käsivart 360 kraadi ulatuses pöörata. Õlavigastused võivad samuti aksillaarnärvi mõjutada, põhjustades kaenlaaluses valu.
Kehv rüht võib mõjutada ümbruses olevaid närve ning põhjustada valu kaenlaalustes. Harjumuslik küürutamine või ettepoole langevad õlad põhjustavad kõõluste ja lihaste tõõ ebatasakaalu, suurendades lihaspingest tingitud kaenlaaluse valu riski.
Kaenlaaluse lihasvenituse ravi
Kui sul esineb kaenla lihaspinge või -vigastus, siis esmalt puhka ja leevenda põletikku, seejärel alusta ettevaatlike harjutustega.
Puhkus. Väldi käe ja õla liigutamist, kuni valu on kadunud (ja mõni päev veel lisaks). Piisav aeg paranemiseks on oluline.
Põletiku vähendamine. Külmakompress või jääpakk 15–20 minutiks mitu korda päevas aitab valu ja põletikku leevendada. Abi võivad olla ka käsimüügi mittesteroidsed põletikuvastased ravimid (MSPVA-d), näiteks ibuprofeen või naprokseen.
Kui valu pole enam äge, alusta õrnade harjutustega, et taastada jõud ja painduvus. Kui valu naaseb, lõpeta harjutused ja anna endale rohkem aega paranemiseks. Tugeva valu puhul konsulteeri füsioterapeudiga, kes oskab soovitada just sulle sobivaid harjutusi ja toetada paranemist.
Mida veel võib põhjustada kaenlaaluse valu?
Paljud seisundid võivad mõjutada kaenlaaluse piirkonna struktuure. Kaenla läheduses asuvad alad—nt kael, õlad või rinnad—võivad samuti põhjustada kiirgavat või ülekantavat valu aksilla piirkonnas.
Pindmised vigastused on tavaliselt kergesti avastatavad, kuid sügavamate struktuuride probleemidest põhjustatud valu võib olla raske kohapeal tuvastada. Kiirguv valu tuntakse alguspunktis, kuid see levib ümbritsevatesse kudedesse. Ülekantud valu tähendab, et valu tuntakse mujal kehas kui selle tegelikus alguskohas.
Teised seisundid, mis võivad põhjustada kaenlaaluse valu:
- aksillaarne intertriigo ja muud nahapinnalised probleemid
- hidradenitis suppurativa ehk ummistunud higinäärmed
- kõik seisundid või ravimid, mis mõjutavad lümfi- või immuunsüsteemi
- hormonaalsed kõikumised
- tõsisemad haigused nagu vähk, luupus või südamehaigus
Väikesed, valulikud kühmud kaenlaaluses
Nahalööbed võivad tekkida väga erinevatel põhjustel, kuid kaks kõige levinumat on raseerimisest tingitud ärritus kehvast raseerimistehnikast ja aksillaarne intertriigo – seisund, mille puhul naha kokkupuutuvad voldid hõõruvad niisketes, soojades oludes teineteise vastu. See võib juhtuda igaühega, kuid eriti vastuvõtlikud on need, kes elavad või töötavad kuumas, niiskes keskkonnas, samuti ülekaalulised ning diabeediga inimesed. Mõlemat seisundit võivad halvendada viirus-, bakteri- või seeninfektsioonid.
Raseerimisest tekkinud ärrituste vältimiseks kasuta puhast ja teravat raseerijat, raseeri värskelt pestud kaenlaalust, mis on seebitatud või kaetud raseerimisvahuga ning liigu lühikeste, kergete tõmmetega. Pärast raseerimist loputa jaheda veega ja kasuta pooride sulgemiseks külmakompressi. Tegemist on ajutise seisundiga, kuid kui ärritus jätkub, võib täielik paranemine võtta mitu nädalat. Nahale rahustava toimega ning põletikulisi reaktsioone vähendavad abinõud muudavad olukorra kiiremaks.
Intertriigo on levinud naha seisund, mis võib tekkida kõikjal, kus naha voldid omavahel hõõruvad. Hõõrdumine kahjustab nahka ning bakterid või seened saavad lihtsamini levida. Sekundaarsed infektsioonid võivad olla seenelised (näiteks kandidoos) või bakteriaalsed, näiteks staphylococcus aureus.
Intertriigo võib olla valulik ja ebameeldiv, eriti kui see areneb sügelevatest, kipitavatest, põletikulistest kühmudest toore, lõhenenud, eritist eritava või veritseva naha ning lõpuks ka mädaste, ebameeldiva lõhnaga haavanditeni. Õnneks on see ravitav seisund.
Intertriigo tervendamiseks peab nahk olema kuiv, puhas ja õhuline. Kanna lahtist ja hingavat riietust; patsuta nahk kuivaks, ära hõõru; kasuta ventilaatorit või fööni (jahe õhk) 2–3 korda päevas, et niiskust eemaldada; kasuta lahjat antiperspiranti, et vähendada higistamist. Kui põletikku/infektsiooni pole, võib kasutada nahka kaitsvaid kreeme või geele hõõrdumise vastu või katta piirkond marli või õhukese puuvillase sidemega.
Kui piirkond on nakatunud, pöördu kindlasti arsti poole. Ainult testimise teel saab kindlaks teha, kas tegu on seen-, viirus- või bakteriaalse põletikuga. Pärast diagnoosi selgumist saab kasutada sobivat seene- või bakterivastast suukaudset või paikset ravimit.
Suured, valulikud kühmud kaenlaaluses
Kui märkad, et kaenlaaluses tekib üks või mitu suuremat kühmu, võib tegemist olla paistes või põletikuliste higinäärmetega. Seda seisundit nimetatakse hidradenitis suppurativa'ks (HS), tuntud ka kui acne inversa, kuigi see pole tehniliselt akne.
HS on krooniline põletikuline nahahaigus, mis mõjutab apokriinseid higinäärmeid, mida leidub igal pool, kus on karvafollikuleid—eriti kaenlaalustes ja kubemes. Teadlased pole veel kindlaks teinud, miks higinäärmed ummistuvad, kuid pärast ummistust jääb higi kehasse püsima, luues sobiva keskkonna bakteritele ja seentele. Tegemist on süsteemse immuunsüsteemiga seotud põletikulise seisundiga, kuigi see pole autoimmuunhaigus. HS võib olla pärilik, kuna see esineb vahel perekonniti.
HS avaldub tavaliselt esmakordselt puberteedieas ja võib areneda väikestest punakatest, valulikest ning sügelevatest kühmukestest, mis avanevad ja eritavad vedelikku, kuni suurte tsüstideni, mis muutuvad haavanditeks ning võivad armistuda. Vahel koguneb piirkonda mustpäid. Ummistunud higinääre võib kasvada marmorikuuli suuruseks. Need paksendid kaovad tavaliselt 1–2 nädalaga ja neid EI TOHI pigistada—see ainult halvendab olukorda.
Kahjuks pole HS-il praegu teadaolevat lõplikku ravi ning seisund kaldub korduma. Ravita jätmisel võib tekkida püsiv nahakahjustus, lümfiringe häired, liikumispiirang piirkonnas ja muud tüsistused.
Kui tegeled HS-iga, ole enda vastu leebe. See on valulik elada, seisundit raskendavad lõksus olev higi ja bakterid, mis eralduvad haavadest. Tegemist on süsteemse seisundiga ja see ei ole seotud halva hügieeniga, kuid teatud igapäevased hügieeniharjumused võivad aidata. Söö tervislikult, liigu regulaarselt ja puhka piisavalt. Suitsetamisest loobu, kui suitsetad. Mõni leiab abi piimatoodete vältimisest ja tsingilisanditest. Epsomi soolaga vann võib samuti nahka rahustada ja leevendada.
Ole oma nahaga õrn pesemisel. Väldi tugevaid pesuvahendeid, kemikaale, säilitusaineid ja lõhnaaineid sisaldavaid nahahooldustooteid ning alumiiniumsooladega deodorante. Käsimüügi antiseptilised pesuvedelikud (nt bensoüülperoksiidiga) vähendavad nahal olevate bakterite hulka ning aitavad leevendada lõhna ja nakkust. Raseerimine võib nahka kahjustada—lõika pigem karvu lühemaks kui raseeri.
Seisund võib süveneda ja iseseisvalt raskesti hallatavaks muutuda. Hoia avatud suhtlust oma arstiga, et vajadusel saada sobivat ravi. Enimkasutatavad ravimid on suukaudsed ja paiksed antibiootikumid, põletiku ja valu vastu kortikosteroidid, naha toetamiseks retinoidid, bioloogiline ravi ja raskematel juhtudel vaakumravi haavaeritise väljutamiseks.
Kas peaksin muretsema kaenlaaluste karvade pärast?
Kahjuks on kaenlaalused karvad jätkuvalt vaieldav teema naiste seas, kuigi see on loomulik osa inimkehast. Kaenlaaluste (või mõne muu piirkonna) raseerimine või vahatamine on esteetiline valik ning pole seotud tervise ega hügieeniga.
Sageli seostatakse karvasust higistamisega, kuid need ei ole otseselt seotud. Inimene higistab ka ilma karvadeta, ning raseerimata või vahatatud nahk võib pigem suurendada sissekasvanud karvade või nakkuste riski, kui satutakse lõikama määrdunud raseerijaga, mis omakorda võib soodustada higinäärmete põletikku või paistetust.
Rohkem kehakarvadest saad lugeda siit.
Kuidas aru saada, kas valu on lümfisõlmedes?
Lümfisõlmed on väikesed neerukujulised moodustised üle keha, mis filtreerivad lümfivedelikku ning aitavad tuvastada ja tõrjuda põletikke. Enamik meie lümfisõlmedest asub kehatüves sügavamal, kuid mõned kaenlaalustes, kaela külgedel ning kubemes. Kui keha võitleb infektsiooniga, võivad piirkonna lähimad lümfisõlmed paiste minna ja muutuda katsudes hellaks.
Lümfisõlmed võivad olla erineva suurusega. Kaenlaaluse sõlmed on tavaliselt ube meenutava, u 1 cm pikkuse ovaali kujul ja rasvkoes ümbritsetud. Põletiku korral võivad need paisuda viinamarja suuruseks. Lümfisõlmede suurenemist nimetatakse lümfadenopaatiaks; kui lümfisõlmed on paisunud või põletikulised bakteriaalse või viirusliku infektsiooni tõttu, nimetatakse seda lümfadeniidiks.
Lümfisõlmed võivad paisuda ja olla hellad ka kergete külmetuste tõttu, ent mõnikord viitavad need tõsisematele seisunditele, nt HIV/AIDS, luupus, erinevad kasvajad (sh rinnavähk), reumatoidartriit või muud põletikulised seisundid ning erinevad bakteriaalsed, viirus- ja seeninfektsioonid.
Kui märkad paistes lümfisõlmi, jälgi teisi sümptomeid ja pööra tähelepanu oma üldisele enesetundele. "Paistes näärmed" on alati mõne muu seisundi sümptom ja õige põhjuse leidmiseks on vaja spetsiaalset antibiootikum-, viirusevastast või seenevastast ravi.
Kas kaenlaaluse valu võib olla hormonaalne?
Jah, mõnel juhul kaasneb kaenlaaluse valuga hormonaalseid muutusi. Mõne menstruaaltsükli faasi ajal—eriti ovulatsiooni ja premenstruaalses faasis—on tavaline, et rinnad on valulikud või tundlikud. Tunne võib levida ka lähedalasuvatesse piirkondadesse, sealhulgas kaenlaalustesse, kus asuvad lümfisõlmed. Rinnatundlikkus on sagedane ka raseduse ja perimenopausi ajal.
Kas kaenlaaluse valu võib olla seotud südamega?
Siseelunditest pärinevat viskeraalset valu võib olla raske täpselt määratleda. Harvadel juhtudel võib valu vasakus kaenlaaluses viidata südameprobleemile, arvestades südame asukohta vasakul rinnaku taga.
Südamehaigustest, sh raskest südameatakist, kiirgav valu võib mõnikord avalduda vasakus käes, õlas, lõuas või kaenlaaluses. Kui sul tekib püsiv või tugev kaenlaalune valu koos sümptomitega nagu rindkerevalu, hingamisraskus, peapööritus või iiveldus, otsi kohe arstiabi.
Laadi WomanLog kohe alla:
