Kas COVID-19 pandeemia on läbi?
Rohkem kui neli aastat on möödas sellest, kui COVID-19 tuvastati esmakordselt. Selle aja jooksul on üle kogu maailma haigestunud üle 700 miljoni inimese ning viiruse tõttu on surnud peaaegu 7 miljonit inimest.
Kui viirus esmakordselt ilmus, oli see tappev. Haiglad ja meditsiinikeskused olid patsientidega üle koormatud ega jõudnud kõigega hakkama saada. Me ei teadnud täpselt, kuidas see alguse sai, kuidas see levis või kuidas kõige paremini reageerida. Sellest ajast alates oleme parandanud oma hügieeniharjumusi ning õppinud oma hirmudega toime tulema. Samuti oleme arendanud välja ravi COVID-19 vastu ning vaktsiinid enda kaitsmiseks.
Võid seda mitte märgatagi, kuid praegu (2024. aasta varakevadel) seisame silmitsi COVIDi teise kõige suurema lainega ülemaailmselt alates pandeemia algusest. Õnneks on tänapäeval enamiku inimeste sümptomid kerged — kurguvalu, nohu ja võib-olla lihas- või palavik — pigem nagu gripp või tugev külmetus. Viiruse muteerudes on see muutunud küll nakatavamaks, kuid enamasti vähem ohtlikuks.
Sellegipoolest võivad väga noored, väga vanad, rasedad inimesed ning kõik, kelle immuunsus on nõrgenenud või kellel on kroonilised kopsuhaigused, jätkuvalt kogeda raskeid sümptomeid ja tüsistusi ning vajada haiglaravi. Kuigi suures osas on pandeemia kõrgendatud oht möödas, peaksime siiski jätkuvalt hoolima sellest, et mitte edasi anda nakkusi meie kogukonna haavatavatele inimestele.
COVID-19 tähendab COronaVIrus Disease 2019 ehk koronaviirushaigus 2019, mis on nimetatud selle avastamise aasta järgi. Selle haiguse põhjustajaks on Severe Acute Respiratory Syndrome CoronaVirus 2 ehk SARS-CoV-2 viirus. See on üks paljudest koronaviirustest, suur pered hingamisteede viiruseid, mis põhjustavad haigusi nii inimestel kui loomadel.
Koronaviirused on saanud oma nime, kuna nende pinnal on mikroskoobi all nähtavad „kroonitaolised” ogad. Corona tähendab ladina keeles „krooni”.
Ei ole olemas Covid-1 või Covid-10, kuid kuna kõik viirused muteeruvad ja arenevad, on sellest haigusest olemas palju erinevaid tüvesid ehk variante.
Miks tekivad uued Covid tüved?
Viirus vajab ellujäämiseks elusat peremeest. Kui see pääseb peremeesorganismi, hakkab viirus kiiresti paljunema ja levima. Paljunedes kanduvad edasi „koopiavead” viiruse DNA-s ja RNA-s, mis põhjustavad viiruse muutumist ja arengut.
Kui väikseid mutatsioone koguneb piisavalt, räägime uue variandi tekkest. Kui variantil on bioloogiliselt eristuvad omadused võrreldes algse viirusega, nimetatakse seda uuteks tüvedeks (või liinideks).
Kõik viirused muteeruvad liikudes peremeeste seas, kuid muutuste kiirus erineb viiruste lõikes. Covidil on mõõdukalt kiire ja dünaamiline mutatsioonikiirus, kuid mitte nii kiire kui gripiviirusel.
Osa mutatsioone või muutusi nukleotiidahelates võivad olla juhuslikud vead, teised aga tekivad vastuseks keskkonna mõjudele, näiteks kui viirus kohtab peremehe immuunvastust või nakatab kedagi, kellel on juba varasema variandi vastu immuunsus.
Praegused murettekitavad variandid
Teadlased kogu maailmas uurivad jätkuvalt SARS-CoV-2 viiruse erinevaid variante ning jagavad andmeid globaalsetes andmebaasides, nagu PANGO, et valitsused ja ravimitööstus saaksid teha otsuseid võimalikult ajakohase info põhjal.
Uurijad jälgivad iga variandi puhul omadusi nagu nakkavus, immuunsus ning haiguse raskusaste ning klassifitseerivad need järgmiselt:
- Murettekitavad variandid (VOC – Variant of Concern) on need, mis ei pruugi reageerida olemasolevatele vaktsiinidele, põhjustavad raskeid haiguseid ning võivad ohustada kohalikke tervishoiusüsteeme.
- Huvi pakkuvad variandid (VOI – Variant of Interest) omavad kindlaid geneetilisi tunnuseid, mis viitavad suuremale nakkusohtlikkusele ja raskemale kulule ning võimalikule eelnevate raviviiside ja vaktsiinide vähendatud tõhususele.
- Jälgitavad variandid (VBM – Variant being monitored) ei kujuta endast otsest ja märkimisväärset ohtu rahvatervisele.
Kuigi olukord on paremaks läinud, ringleb SARS-CoV-2 viirus endiselt kõrgel tasemel kogu maailmas ning viiruse mutatsioonid on ettearvamatud, mistõttu tervishoiuasutused hoiavad olukorral silma peal.
Praegu enim levinud viiruse variandid on JN.1 ja BA.2.86 Omikroni tüvest. Enamikes kohtades on need VOI-d, mitte VOC-d.
Kuidas ma end Covidist kaitsen?
Põhilised ettevaatusabinõud on samad nagu varem:
- hoidu haigetest inimestest
- kasuta vajadusel maski rahvarohketes kohtades, kinnistes ruumides ning igal võimalusel, kui see tundub vajalik
- pese regulaarselt käsi seebi ja veega — hõõru käsi kuni moodustub vaht ning pese kogu nahapind kuni randmeteni ja küünte alt, seejärel lase kätel kuivada õhu käes või pühi need paberrätikuga
- väldi näo katsumist eriti avalikes kohtades, et vähendada viiruse kandumist pindadelt nina, suu või silmade kaudu kehasse
- paranda ventilatsiooni kodus, tööl või koolis
- hoia end kursis COVIDi levikut puudutava statistikaga sinu piirkonnas
- uuenda vaktsineerimisi vastavalt soovitustele
COVID-19 sümptomid
- Palavik
- Köha
- Hingamisraskused
- Väsimus
- Külmavärinad
- Lihasvalud
- Peavalu
- Kurguvalu
- Ninakinnisus, nohu
- Maitsetaju kaotus
- Lõhnataju kaotus
- Iiveldus, oksendamine
- Kõhulahtisus
COVIDi ravi
Teadlased arendavad jätkuvalt välja uusi raviviise COVID-19 jaoks. USA Toidu- ja Ravimiamet on heaks kiitnud mitmeid ravimeid haiglates ja hädaolukordadeks. Nende hulka kuuluvad:
- Remdesiviir (Veklury) — viirusevastane süst lastele alates vanusest 12 eluaastat, kes vajavad haiglaravi ja lisahapnikku.
- Paxlovid — viirusevastane tablett, mis on lubatud hädaolukorraks vähemalt 12-aastastele, kellel on raske haiguse risk.
- Molnupiraviir — viirusevastane tablett täiskasvanutele, kellel on risk raske haiguse tekkeks ning kes ei saa teisi ravimeid võtta.
- Baritsitinib (Olumiant) — reumatoidartriidi ravi jaoks väljatöötatud tablett, mida kasutatakse põletiku vähendamiseks patsientidel, kes saavad lisahapnikku või on mehaanilisel hingamisel.
- Totsilitsumab (Actemra) — reumatoidartriidia jaoks välja töötatud süst, mida kasutatakse põletiku vähendamiseks neil, kes saavad lisahapnikku või on hingamisaparaadi küljes.
Muud võimalikud raviviisid hõlmavad viirusevastaseid ravimeid, mis on alles arendamisel (nt favipiraviir ja merimepodiib), põletikuvastaseid ravimeid ja kortikosteroide elundipõletiku vähendamiseks ning immunoloogilisi ravimeetodeid nagu taastumisplasma või monoklonaalsed antikehad.
Parasiitide vastane ravim ivermektiin ning malaariaravimid hüdroksüklorokviin ja klorokviin ei ole COVID-19 vastu tõhusad ning võivad valesti kasutamisel olla tõsiselt ohtlikud.
Immuunsus
Kui inimene puutub haigusega kokku, kuid ei jää haigeks, öeldakse, et tal on tekkinud immuunsus. See juhtub siis, kui keha teab, kuidas toota selle haiguse vastu antikehasid. Antikehad on valgud, mis neutraliseerivad või hävitavad antigeene — viiruseid, baktereid, seeni ja toksiine, mis võivad meid haigeks teha.
Antikehi toodavad spetsiaalsed valgeverelibled ehk B-rakud, mis jagunevad, paljunevad ja paiskavad vereringesse ning lümfisüsteemi miljoneid antikehi.
Antigeenidel on molekulid, mis erinevad meie enda omadest. Kui immuunsüsteem tunneb antigeeni ära, toodab ta antikehi, mis kinnituvad antigeenidele ja neutraliseerivad need.
Kui sa jääd näiteks tuulerõugetesse, õpib sinu immuunsüsteem ajapikku tootma antikehi, mis selle viiruse hävitavad. Järgmisel korral, kui samad antigeenid ilmuvad, teab su keha kohe, mida teha, et sa haigeks ei jääks. Oled omandanud loomuliku immuunsuse tuulerõugete vastu.
Vaktsiinid
Vaktsiinid aitavad kehal arendada immuunsust haigeks jäämata. Erinevaid vaktsiine on mitmeid, aga kõik õpetavad immuunsüsteemi ära tundma haigusetekitajat ning annavad immuunsüsteemile “plaani”, kuidas toota antikehi, mis selle tõhusalt hävitavad.
Pärast vaktsineerimist harjutab su keha uut immuunvastust ning see võib mõnikord põhjustada kergeid sümptomeid nagu palavik. See tähendab, et immuunsus kujuneb, mitte haigus ise. Vaktsiinid ei sisalda elusat viirust, nad ei saa tekitada koroonaviirust ega muid nakkushaiguseid ning nad ei muuda meie geene.
Tänu vaktsiinidele saame nüüd vältida paljusid haiguseid, mis varem põhjustasid tõsist haigestumist ja surma, näiteks lastehalvatus, leetrid, mumps, punetised, difteeria, rõuged, hepatiit ja paljud teised.
Uuenda vaktsiine
Nii loomulik immuunsus (haigestumisest ja paranemisest saadud) kui ka vaktsiinidest saadud immuunsus kestavad kaua, kuid mõnikord pole immuunsüsteem harjutanud või viirus on nii palju muteerunud, et vanad antikehad enam ei toimi ja vaja on lisakaitset.
Gripp muteerub kiiresti ning võib põhjustada raskeid haigestumisi eriti eakatel ja nõrgenenud immuunsusega inimestel, mistõttu jälgivad uurijad pidevalt gripiviiruse mutatsioone ning koostavad igal aastal uue vaktsiini.
Ka COVIDi viirus muteerub kiiresti, ehkki veidi aeglasemalt kui gripiviirus. Et olla kaitstud kehtivate variantide vastu, tasub hoida end kursis soovitustega ning uuendada vaktsiine.
Epideemiast lõplikult endeemiasse
Kui haigus levib kiiresti paljudesse inimestesse, nimetame seda epideemiaks, ja kui see levib üle kogu maailma, on tegu pandeemiaga. COVID-19 pandeemia sai alguse Hiinas 2019. aasta lõpus ning viiruse kõrge nakkavuse ja meie ülemaailmse läbikäimise tõttu levis haigus kiiresti igasse riiki, survestades meie tervishoiusüsteeme ja muutes kõigi inimeste elu.
Nüüd on möödas juba üle nelja aasta. Mida rohkem inimesi omandab immuunsuse COVID-19 vastu ja mida rohkem arendame ennetusi ja ravivõimalusi, seda tõenäolisemalt muutub viirus endeemseks. See ei kao, kuid me oskame sellega toime tulla ja haigust kontrolli all hoida.
Seniks hoolitse enda ja oma lähedaste eest, tee kõik, et püsida terve ning ära levita haigust teistele.
Aktuaalset infot COVID-19 kohta leiad Maailma Terviseorganisatsiooni veebilehelt või oma piirkonna terviseameti kodulehelt, näiteks USA Haiguste Tõrje ja Ennetamise Keskuselt, Euroopa Haiguste Ennetamise ja Tõrje Keskuselt või AfricanCDC-lt.
Kasuta WomanLogi, et oma menstruaaltsüklit jälgida. Laadi WomanLog kohe alla:
