Kehalõhn
Meil kõigil on kehalõhn ning isikupärane lõhn on täiesti loomulik osa keha olemasolust. Tugev kehalõhn võib aga muutuda probleemiks omavahelistes suhetes. Samuti võivad äkilised muutused sinu kehalõhnas viidata terviseprobleemidele – või mõnel juhul lihtsalt hormonaalsetele muutustele.
Tänapäeva maailmas võime me olla ülemäära kinnisidees iga kehalõhna kõrvaldamisel, kuid tõsi on see, et tegu on olulise isikliku hügieeni ja tervise näitajaga. Ootamatu muudatus sinu keha loomulikus lõhnas võib tekkida erinevate tegurite – alates toitumise muudatustest kuni stressi ja ravimiteni – tagajärjel.
Kehalõhnaga, tuntud ka kui BO, tegelemine võib olla piinlik, eriti kui teised juhivad tähelepanu sinu liiga märgatavale lõhnale. Enamik inimesi õpib kehalõhna kohta esmakordselt puberteedieas, kuid õppimiskõverad ja kehalõhna põhjused võivad inimestel olla erinevad.
BO kohta on mitmeid väärarusaamu. Ennekõike selles, kust see tegelikult tuleb.
Mis on kehalõhn?
Me seostame tihti kehalõhna higiga, kuid rangelt võttes see ei vasta tõele. Higi on värvitu, soolane vedelik, mida eritavad higinäärmed meie nahas. Higil endal ei ole iseloomulikku lõhna.
On olemas kahte tüüpi higinäärmeid ning sellest tulenevalt ka kaks pisut erinevat higi liiki. Ekkriinsed näärmed on kõige levinumad, piirkonnad katavad suure osa kehast ning avanevad otse naha pinnale läbi väikese juhakese. Need näärmed aitavad keha jahutada, kui see läheb liiga kuumaks – nende põhifunktsiooniks on termoregulatsioon.
Aprokiinsed näärmed on ühendatud karvanääpsudega keha teatud piirkondades ning eritavad piimjat vedelikku tugevas emotsionaalses olukorras – stressi, ärevuse, erutuse või muu tugeva tunde korral. See vedelik on alguses inimesele lõhnatu, kuid sisaldab rohkem erinevaid aineid kui ekkriinsete näärmete tekitatud higi. Seal on vee, lipiidide ja hormoonide segu.
Need näärmed aktiveeruvad alles puberteedis ja asuvad kaenlaalustes, nibuses, kuulmekäigus ning genitaalpiirkonna osades. Aprokiinsed näärmed osalevad ka rinnapiima tootmises.
Meil puuduvad higinäärmed huulte välispiiril, välimises kuulmekäigus, peenisepeas, kliitoril ja väikestel häbememokkadel ning küünevallidel. Ülejäänud keha on kaetud higi tootvate näärmetega. Higi kogus on igal inimesel erinev, see sõltub eelkõige geneetilistest teguritest.
Konkreetne lõhn – kehalõhn – tekib siis, kui värskelt toodetud higi puutub kokku naha pinnal elavate bakteritega. Bakterid lagundavad higi valke ja muid komponente ning laguproduktid, mis tekivad, ongi tugeva ja vänge kehalõhna allikas, eriti just aprokiinsete näärmete toodetud higi puhul.
Bakterid tunnevad end kõige paremini soojas ja niiskes keskkonnas ning paljunevad peamiselt keha voltides ja lohukestes.
Sarnaselt suuõõnes – hammastel ja keelel – elavad bakterid põhjustavad „halba hingeõhku”. See nähtus pole üldjuhul nii tõsine ega sotsiaalselt segav, kui suuvesifirmad väita tahavad, tingimusel et pesed oma hambaid regulaarselt.
Ebameeldivas lõhnas võib süüdi olla ka infektsioon kusagil kehas. Pöördu arsti juurde, kui märkad äkilisi muutusi oma higistamises või kehalõhnas.
Mis teeb kehalõhna hullemaks?
Meie keha on loomupäraselt kaetud bakteritega ning me toodame loomulikult ka higi. Kehalõhna tugevust ja iseloomu määravad geneetilised tegurid ning erinevad sisemised terviseprotsessid.
Levinud BO-müüt on ka see, et keha karvad muudavad kehalõhna kuidagi tugevamaks.
See ei ole nii. Kuigi aprokiinsed näärmed on ühendatud karvanääpsudega kaenlaalustes ning näiteks genitaalpiirkonnas – piirkondades, mida sageli raseeritakse –, siis nähtavate karvade olemasolu kehalõhna ise ei mõjuta.
Karvade eemaldamine on puhtalt esteetiline valik. Kui pesed regulaarselt seebi ja puhta veega, ei ole bakteritel piisavalt kasvukohta, et tekitada ebameeldivat lõhna – hoolimata sellest, kas kaenlaalustes on karvad või mitte.
Samamoodi ei tasu menstruatsiooni ajal kehalõhna pärast muretseda – järgi oma tavapärast hügieenirutiini, pese genitaalpiirkonda sooja vee ja õrna seebiga, kanna hingavaid kangaid ning kasuta vajadusel menstruaalvahendeid. Jah, lõhn võib muutuda, kuid see ei tähenda veel ebameeldivat kehalõhna, vaid pigem väikest variatsiooni, mida teised ei taju. Mõned kogevad lõhnamuutusi ka ovulatsiooni ajal, kuid ka see pole murettekitav.
Stress ja keskkonnategurid
Stressiolukordades toodetud higi sisaldab rohkem lipiide ja muid komponente, sest just siis on aprokiinsed näärmed enim aktiivsed. Uuringud näitavad, et ekstreemsetes olukordades, nt langevarjuhüpe, toodetud adrenaliin muudab higi lõhna üsna märgatavalt. Samamoodi võib ka igapäevane tööalane stress tugevdada kehalõhna – lisaks sellele, et see võimendab higistamist sõltumata kehalõhnast.
Kui sinu elustiil viib sind olukordadesse, kus higistad tihti ning ei saa riideid piisavalt sageli vahetada, tasub kehalõhnale tähelepanu pöörata.
Toitumine
Keemilisest aspektist vaadatuna mõjutab toit, mida sööd, otseselt higis sisalduvaid aineid ja seega ka potentsiaalset kehalõhna. Kuidas su keha erinevatele toiduainetele reageerib ning nende komponente lagundab, kajastub kehalõhnas. Äkilised muudatused, eriti piiravate dieetide alustamine, võivad seda kohe mõjutada.
Pikalt kestvad ebatervislikud toitumisharjumused nagu liigne karastusjookide tarbimine või toitainevaegus võivad samuti kaasa tuua ebameeldiva kehalõhna.
Ka mitmed muidu tervislikud toiduained mõjutavad kehalõhna, eriti väävlirikkad tooted: sibul, punane liha, brokoli, kapsas jt.
Tugeva kehalõhna puhul jälgi ka nende toiduainete tarbimist ning oma keha reaktsiooni:
- Alkohol
- Kofeiin
- Vürtsikas toit
Tervisehädad
Hüperhidroos
Hüperhidroos on seisund, millega kaasneb liigne higistamine, eriti peopesades, kaenlaalustes ja jalataldadel – piirkondades, kus higinäärmeid on tihedalt. Hüperhidroos tekib tavaliselt sekundaarse probleemina mõne muu haiguse, näiteks kilpnäärmehaiguste või diabeedi korral. Liigne higistamine on ka menopausi tavaline sümptom.
Kuid nagu näha, ei määra higi kogus otseselt kehalõhna tugevust. Ebameeldiv lõhn tekib alles hoolimatu hügieeni korral, hoolimata higi hulgast, kui oled muidu terve.
Tingimused, mis mõjutavad kehalõhna nii naha pinnal kui hingeõhus, on näiteks:
- Diabeet
- Neerupuudulikkus
- Maksahaigused
- Rasvumine
- Geneetilised seisundid, mis muudavad kehalõhna otseselt
Mõned ravimid, näiteks penitsilliin, võivad samuti mõjutada kehalõhna.
BO muutused pole tavaliselt esimene märk terviseprobleemist, kuid kui seda märkad, selgita võimalikud põhjused.
Kuidas ebameeldivat kehalõhna vähendada?
BO võib olla ebamugav teema, eriti kui juttu tuleb intiimhügieenist. Aga pole vaja oma keha pärast muretseda – tavaliselt pole vaja üleliia kasutada tugevaid lõhnatõkestajaid, ka siis mitte, kui sul on menstruatsioon.
Välja arvatud mõned konkreetsed tervisehädad, on põhiline lahendus korrektne hügieen ja mõistlik tervislik toitumine.
Neutraalse kehalõhna hügieenirutiin:
- Pese regulaarselt seebi ja puhta, eelistatavalt sooja veega
- Kasutades tugevama lõhna korral antiseptilist seepi või dušigeeli
- Pese regulaarselt juukseid
- Kanna hingavaid naturaalseid kangaid, nagu puuvill
- Pese riideid regulaarselt, jälgi võimalikke allergilisi reaktsioone pesuvahenditele
- Hoolitse korralikult oma augustuste ja tätoveeringute eest
- Kasuta vajadusel deodoranti või koduseid vahendeid kehalõhna vaigistamiseks
Tavaliselt pole vaja pesta keha ja juukseid iga päev, pigem võib see naha pH ja tavatoimimise hoopis tasakaalust välja viia ning kehalõhna hullemaks muuta. Katseta aeg-ajalt rutiini muudatust, näiteks puhkusel olles, pestes end iga 2–3 päeva tagant ning jälgi, kuidas see sinu nahka mõjutab. Kui tead, et sul on tugev kehalõhn, võib igapäevane pesemine siiski vajalik olla.
Kuidas on lood deodorandiga?
Paljude jaoks on deodorandi kasutamine osa igapäevahügieenist ning see tuleb kasuks kiire elutempo puhul. Parim on kasutada lõhnavabasid tooteid, et vältida nahaärritust.
Deodorant peidab ebameeldiva lõhna ja aitab samal ajal vältida bakterite vohamist. Antiperspirant blokeerib higinäärmeid ja vähendab higi tekkimist. Kui oled muidu terve, on mõlemad sobilikud, kuid eriti antiperspirantide puhul tasub võtta vahest vabu päevi.
Deodorante ja antiperspirante kasutatakse tavaliselt kaenlaalustes, kuid antiperspiranti võib kasutada ka jalataldadel või peopesadel, sest seal tekib higi rohkem.
Looduslikud vahendid tugeva kehalõhna vastu on:
- Söögisoodat ja/või äädikat sisaldavad tooted bakterite vastu
- Roheline tee
- Sidrunimahl
- Kurkumi
Selliseid ja teisi looduslikke vahendeid võib kasutada kaenlaalustes, seni kuni nahk neid hästi talub. Poest leitavad looduslikud deodorandid on samuti heaks valikuks – nii sulle kui keskkonnale –, kuid sobiva leidmine võib võtta rohkem aega.
Tõsisematel juhtudel on olemas ka meditsiinilised ja isegi kirurgilised lahendused kehalõhna vähendamiseks, näiteks:
- Antibiootikumide kasutamine
- Retseptiga antiperspirantide kasutamine
- Botoxi süstid, näiteks kaenlaalustesse
- Higinäärmete kirurgiline eemaldamine
Füüsilisest liikumisest (ka seksist) tingitud higi on täiesti loomulik ja erineb püsivast ebameeldivast kehalõhnast. Kui probleem püsib, otsi abi, kuid alusta alati heast isiklikust hügieenirutiinist, piisavast vee tarbimisest ja tasakaalustatud toitumisest. Elu on liiga lühike, et muretseda looduslike kehaprotsesside, näiteks higi pärast!
Laadi WomanLog alla kohe:
