Püsiv halb maitse suus, mis võib tunduda tühisena, on tegelikult väga reaalne probleem, mis võib viidata teistele varjatud seisunditele ja avaldada negatiivset mõju sinu üldisele heaolule.
Nagu paljud teised isiklikud kogemused, mis jäävad ümbritsevatele varjatuks, on ka maitse tajumine subjektiivne. Siiski võivad muutused selles, kuidas tundeid ja maitseid tajume, olla olulised viited meie tervisele.
Muutunud maitsemeel, mida meditsiinis nimetatakse disgeusiaks, ilmneb tavaliselt selles, et toit ei maitse enam nii magusalt või soolaselt kui varem ning suus püsib metalline, mõru või hapu maitse.
Pärast Covid-19 pandeemia algust pööratakse rohkem tähelepanu maitse- ja lõhnataju muutustele. Maitsetaju on otseselt seotud sinu lõhnatajuga. Lõhnataju kaotus on tuntud kui üks Covid-19 peamisi sümptomeid. Ka su maitsemeel võib Covidiga muutuda ning “metallimaitse” ehk “metallist suu” on üks võimalikest sümptomitest, kuigi mitte kõige tavalisem.
Kui märkad suus halba maitset, võib sellel olla mitmeid põhjuseid.
Esimene asi, millele mõelda, kui koged ebameeldivust suus, on sinu suuhügieeni harjumused. Kui hambakattu ei eemaldata korralikult kaks korda päevas kaks minutit harjates ja iga päev hambaniiti kasutades, kõveneb see hambakiviks, mis koguneb igemete ja hammaste vahele.
Igemepõletik – igemete ehk gingiva põletik – võib tekkida, kui loodulik biofilm, mis moodustub kohe pärast seda, kui hammas puutub kokku süljega, saab küpseda ja pakseneda bakteriaalseks katuks. Kui hambaid ei harjata, võib katu avastada juba 12–24 tunni jooksul ning lokaalne igemepõletik võib tekkida juba viie päevaga. Tegemist on täiskasvanute hammaste lagunemise ja kaotuse ühe peamise põhjusega ning see võib viia tõsiste terviseprobleemideni, sealhulgas südamehaigusteni. Halb maitse on suu sees toimuva lagunemisprotsessi kõrvaltoode.
Külastada võiks regulaarselt suuhügienisti, üks või kaks korda aastas, et hambad professionaalselt puhastada. Katseta erinevaid hambaharju, -pastasid ja suuloputusvahendeid, et vähendada halba maitset, vältida infektsioone, saada terved igemed, hambad ja meeldiv hingeõhk. Vaheta oma hambaharja regulaarselt.
Loputa suud enne ja pärast söömist, kui koged halba maitset suus.
Erinevad viiruslikud, bakteriaalsed ja seenhaigused – külmetus, sinusiit, hepatiit, suupärmulõhn ehk soor ja teised – võivad otseselt mõjutada suud, kurku, nina, ninakõrvalkoobasteid ja sisekõrva, põhjustades halva maitse suus. Otorinolarüngoloogi (ehk kõrva-nina-kurgu arsti, K.N.K) visiit aitab välistada nende piirkondade põletiku või nakkuse olemasolu.
Viiruslikud ja seenhaigused võivad põhjustada valgete laikude tekkimist keelel ja mujal suus.
Nii nagu nakkused ise, võivad ka nende vastu kasutatavad erinevad ravimid põhjustada ebameeldivat maitset suus. Ka paljud teised ravimid võivad tekitada halba maitset. Kõige levinumad süüdlased on:
Ka käsimüügiravimid viirus- ja seeninfektsioonide ning teiste seisundite korral, samuti abivahendid suitsetamise mahajätmiseks, võivad põhjustada ebameeldivat maitset suus.
Sageli pole võimalik ravimite võtmise ajal ebameeldivat maitset vältida, näiteks antibiootikumide puhul.
Kui sümptomid ilmnevad selgelt pärast uue antibiootikumiravi alustamist, on see täiesti tavaline ning enamasti tuleb natuke lihtsalt ära kannatada.
Mõned multivitamiinid, samuti kaltsiumi- ja tsingipreparaadid võivad samuti mõjutada maitsemeelt. Vahel on “metallimaitse” seotud tõeliste “metallelementidega” sinu raua- või tsingilisandites. Katkesta lisandite võtmine mõneks päevaks ja vaata, kas maitse püsib. Mõtle ka, kas metallist söögiriistad võivad põhjustada metallimaitset suus – roostevaba teras on tavaliselt neutraalne, kuid hõbedast söögiriistad võivad tekitada teatud toitudele halba maitset.
Kui halb maitse muutub väga tugevaks, teavita sellest kindlasti raviarsti ning küsi võimalusi ravimite asendamiseks või muutmiseks. Kui ravimeid muudad, kuid halb maitse ei kao, pöördu kindlasti uuesti arsti poole.
Happeline tagasivool ehk refluks on veel üks levinud halbade maitsete põhjus. Kui happeline tagasivool tekib, liigub väike kogus maohapet söögitorust suhu, tuues endaga iseloomuliku mõru-hapuka maitse. Jälgi, kas halb maitse tugevneb pärast söömist või röhitsemist; kas see esineb ebaregulaarselt või näiteks ainult hommikuti.
Pöörata tähelepanu oma söömise ja elustiili harjumustele aitab leevendada refluksi: söö aeglasemalt ja järjepidevamalt, eelista kergemat ning vähem rasvast ja vürtsikat toitu.
Teised seedeprobleemid, nagu GERD või põletikud seedetraktis, mao-, maksa- ja sapipõiehäired võivad samuti põhjustada suus halba maitset. Vereproovid aitavad avastada sügavamaid probleeme seedesüsteemis.
Sarnaselt põhjustab oksendamine ükskõik mis põhjusel ebameeldivat maitset, kuid see peaks mõnekümne minutiga kaduma. Loputa suud veega, milles on paar teelusikatäit soodat, või suuloputusvahendiga, et maitse kiiremini kaoks. Veidi jõhvikamahla joomine võib samuti vähendada halba maitset.
Erinevad haigused võivad samuti põhjustada ebameeldivat maitset suus. Tugev halb maitse on tavaline maksa ja neerude probleemide, samuti diabeedi sümptom.
Sigarettide suitsetamine mõjutab otseselt sinu lõhna- ja maitsemeelt, sest suits, kuumus ja mürgised ained vähendavad verevarustust maitserakkudesse, mis võib neid kahjustada või hävitada. Suitsetamine soodustab ka erinevaid suuprobleeme.
Rasedus võib muuta sinu maitsetaju. Toidueelistused ja -vastumeelsused ning muutunud maitsed on eriti tavalised raseduse esimeses trimestris.
Teised hormonaalsed muutused, nagu menopaus, võivad samuti mõjutada maitsetaju.
Vananemine ise tuhmistab ja moonutab sageli inimese maitsetaju. Ka erinevad kognitiivsed häired, näiteks dementsus, toovad sageli kaasa maitse- ja lõhnataju muutused.
Paljud ebameeldivat maitset põhjustavad tegurid – ravimid, ninakõrvalkoobaste infektsioonid, hormonaalsed muutused või neuroloogilised probleemid – võivad samuti põhjustada magusat maitset suus.
Püsivat magusat maitset suus seostati varem magusate toitude liigse tarbimise või diabeediga, kuid tegelikult ei pruugi see nii olla.
Iga siin artiklis selgitatud probleem, kaasa arvatud happetagasivool ja teised mõru või vastikult hapu maitsega seotud seisundid, võivad anda hoopis vastupidise efekti – magusa maitse.
Kui magus maitse püsib, pöördu arsti poole, nagu teeksid ka mõru või ebameeldiva maitse korral.
Mõnel juhul pole võimalik halba maitset vältida, näiteks teatud ravimite kõrvalmõjuna, kuid mõningad nipid aitavad seda vähendada.
Joo palju vett, püsides hüdreeritud ja tagades hea vereringe suus ja kurgus.
Pese hambaid korralikult kaks korda päevas 2 minutit ning kasuta iga päev hambaniiti. Vaheta hambaharja regulaarselt ning hoia seda puhtas ja turvalises kohas.
Loputa suud enne ja pärast söömist.
Kurguta soolase vee või sooja veega, milles on paar teelusikatäit soodat, et leevendada suud ja kurku. Üldised kurguvalu leevendused aitavad samuti, näiteks ingveritee joomine või kurgupastillide imemine.
Näri suhkruvaba närimiskummi.
Söö tervislikumalt ja regulaarselt, väldi väga vürtsikaid või rasvaseid toite. Väldi kohvi ning muid toite-joogid, mis võivad põhjustada refluksi.
Mõtle, mis võib olla halva maitse põhjus, ning katseta neid süsteemselt – alusta parematest suuhügieeni harjumustest ja välista mitteolulised ravimid ning toidulisandid.
Kui tead, et halb maitse on ravimite kõrvalmõju, proovi maitset neutraliseerida meeldivate toitude-joogiga, näiteks tsitruse või kohviga. Ettevaatust, et mitte muuta olukorda hullemaks happeliste või liiga tugevate maitsetega, mis võivad omakorda refluksi vallandada.
Viimane aspekt, mida arvestada, on sinu keskkonna seisund kohtades, kus veedad palju aega – näiteks tööl või magamistoas. Halb maitse võib olla ka mürgistuse või allergia märk õhus olevatest kahjulikest osakestest.
Levinumateks põhjusteks on siiski infektsioon, suuhügieen või mõni kindel ravim.
Kui kummaline maitse ei kao pärast infektsiooni paranemist, paremat suupesu või kahtlaste ravimite lõpetamist, pöördu kindlasti arsti poole!
Saad oma tsüklit jälgida WomanLogi abil. Laadi WomanLog kohe alla: