Sinu nahk reageerib kõigele sinu keskkonnas. Kliima ja toitumine on vaid kaks paljudest teguritest, mis võivad mõjutada naha struktuuri ja tervist. Kuiv nahk on sagedane reaktsioon erinevatele mõjudele, mida on tavaliselt kerge leevendada.
Nahahooldus on mitme miljardi eurone tööstusharu, mis julgustab meid kõiki kulutama raha, et välja näha noorem ja parem. Tõsi on, et kuiv nahk võib olla ebameeldiv ja ravimata võib see viia infektsioonide, verejooksude ning muude terviseprobleemideni, kuid enamasti ei ole vaja kalleid vahendeid selle raviks.
Mõnedel inimestel on loomulik soodumus kuiva naha ehk kseroosi tekkeks, kuid sellele ei pea tavaliselt liiga palju mõtlema. Äärmuslikuma kuiva naha (diagnoositud näiteks kseroosina) puhul tasub pöörduda nahaarsti poole.
Nahk on inimese suurim organ, pindalaga tavaliselt 1,5–2 m2 ja moodustab 12–15% inimese kehakaalust. Nahk täidab mitmeid olulisi rolle: see on iseeneslikult taastuv kaitsekiht ja esimene kaitseliin viiruste, bakterite, UV-kiirguse ja muude ohtude eest; ta on meeleelund, mis sisaldab spetsiaalseid retseptoreid puudutuse, surve, vibratsiooni, temperatuuri ja valu tajumiseks; ta väljutab higi ja rasu; toodab päikese mõjul D-vitamiini ning aitab reguleerida kehatemperatuuri ja niiskustaset.
Nahk koosneb kolmest kihist:
Epidermis ehk pealmine kiht koosneb 4–5 rakukihist, peamiselt keratinotsüütidest, mis tekivad basaalkihis ning muutuvad ülespoole liikudes peaagu veekindlaks. Pealmine nahakiht irdub ja asendub uute rakkudega iga 4–6 nädala tagant.
Dermis ehk tugev ja elastne keskkiht hõlmab mitmeid erilisi rakke ja struktuure ning jaguneb kaheks kihiks — papillaarne kiht, kus asub meie sõrmejälgede muster, ja retikulaarne kiht, mis sisaldab veresooni ja lümfisooni, karvafolliikuleid, närvilõpmeid, higi- ja rasunäärmeid ning muid struktuure.
Koos moodustavad epidermis ja dermis cutise.
Lõpuks on veel hüpodermis, kõige sügavam kiht ehk nahaaluskiht (subkutaanne kiht või pindmine fastsia). Siin leidub samuti vajalikke struktuure, kuid valdavalt koosneb see lahtisest sidekoest ja rasvaladestustest.
Võrreldes naistega, on meeste nahk tugevam, 20–25% paksem, sisaldab rohkem kollageeni, suuremad poorid ja toodab ligi kaks korda rohkem rasu, mistõttu on naised sagedamini kimpus kuiva nahaga.
Naha kuivust võivad põhjustada muutused igas kihis, kuid enamasti on selle põhjuseks organismi üldine vedelikupuudus või häired epidermise loomulikus kaitserasvade barjääris.
Paljud tegurid võivad viia naha niiskuse vähenemiseni. Viimaste aastate pandeemiast tingitud tavade tõttu on enamus meist kogenud, kui kergesti sagedane kätepesu ja desinfitseerimine nahka kuivatab ning kahjustab.
Atopiline dermatiit on üks sagedasemaid ekseemi vorme. Tegemist on kroonilise seisundiga, kus immuunsüsteem muutub üliaktiivseks, põhjustades põletikku, mis lõhub naha loomuliku kaitsebarjääri ja muudab selle kuivaks ja vastuvõtlikuks infektsioonidele.
Psoriaas on autoimmuunhaigus, mis põhjustab naha rakkude liiga kiiret uuenemist ning tulemuseks on paksud, soomuselised ja kuivad laigud.
Hüpotüreoos tähendab kilpnäärme alatalitlust ja madalat hormoonitootmist, mis kaitsevad ka nahka, juukseid ja küüsi.
Diabeet, ebaõnnestunud veresuhkru regulatsioon — nahk (eriti kätel, jalgadel ja säärtel) muutub kuivaks ja lõheneb, sest rakkudest tõmmatakse niiskus üleliigse suhkru organismist eemaldamiseks.
Sjögreni sündroom on autoimmuunhaigus, mis mõjutab organismi niiskust tootvaid näärmeid, eriti pisaranäärmete, suu ja naha piirkonnas.
Ihtüoos on grupp geneetilisi haigusi, mis muudavad naha paksuks, kuivaks ja soomuseliseks.
Neeruhaigus kahjustab neerude võimet eemaldada kehast jääkaineid ja liigset vedelikku, mis viib sageli kuiva nahani.
Alatoitumus ja söömishäired, sealhulgas anoreksia, võivad samuti põhjustada kuiva ja hapra naha.
Kui sinu nahk kipub kuivama, saad seda mitmete lihtsate nippidega rahustada ja kaitsta.
Mõtle üle oma nahahooldusrutiin. Väldi karmi koostisega seebe ja detergente, mis põhjustavad kuivust või ärritust. Kasuta selle asemel õrna ja lõhnavaba puhastusvahendit näole ja kehale.
Väldi kuumas vees vannitamist ja duši all käimist. Tuline vesi eemaldab nahapinnalt loomuliku rasu, jättes naha kuivaks, sügelevaks ja ärritunud. Pese end pigem leiges vees.
Niisuta oma nahka – kanna niisutajat peale kohe pärast pesemist, et aidata niiskusel imenduda ja naha niiskustaset säilitada. Niisuta niiske nahk kohe pärast pesu, enne kui see täielikult kuivab.
Koorimine võib aidata eemaldada surnud naharakke ning võimaldab niisutajal paremini imenduda. Vältida tasub siiski teraliseks ja karmiks jäävaid koorijaid, mis võivad ärritada. Kasuta õrna koorijat 1–2 korda nädalas ning ole eriti ettevaatlik, kui nahk on juba kuiv.
Kui kodune õhk on kuiv, tasub kasutada niisutajat, mis tõstab õhuniiskust ning hoiab naha kuivuse eest.
Külmade ilmadega kanna väljas kindaid, samuti kasuta kummikindaid kodustes keemiliste ainetega tegemistes.
Joo piisavalt vett.
Niisutava kreemi määrimine aknele kalduvatele piirkondadele võib tunduda vastuoluline, kuid tegelikult võib kuiv nahk hakata üleliia palju rasu tootma ning kergendada akne teket, seega aitab niisutamine taastada naha tasakaalu.
Kuivad huuled on põhjustatud samadest teguritest kui üldine naha kuivus, kuid huulte niiskust mõjutavad ka mitmed lisategurid.
Kuigi see võib ajutiselt leevendada kuivust, aurustub sülg kiiresti ning huulte limpsimine jätab huuled tegelikult veelgi kuivemaks. Samamoodi võib suukaudu hingamine (eriti magades) kuivatada huuli.
Kaasneda võivad ka toitainete puudused. Söö mitmekülgselt ja eelista B-grupi vitamiine, C-vitamiini, tsinki, kollageeni ja asendamatuid rasvhappeid.
Lõhenenud huulte vältimiseks või raviks joo piisavalt, kasuta kõrge SPF-iga huulepalsamit, ära limpsi huuli ja kasuta vajadusel õhuniisutajat. Kui huuled on püsivalt või raskelt kuivad, konsulteeri arstiga, et välistada võimalikud haigused.
Laadi WomanLog kohe alla: