Miks olen kogu aeg nii väsinud?
See on küsimus, mida paljud meist end viimasel ajal esitavad. Mõnikord on väsimus vältimatu, teatud olukordades täiesti arusaadav, kuid väsimus ei tohiks olla püsiv seisund. Alalist väsimust peetakse meie ühiskonnas sageli normaalseks või isegi idealiseeritakse äärmuseni, kuid tegelikkuses on see väga ohtlik. Liigne väsimus on alati märk sinu kehast, et midagi võib olla korrast ära. Vaatleme kõige levinumaid põhjuseid, miks me end pidevalt väsinuna tunneme, ning võimalikke lahendusi.
Väsimus on täiesti normaalne kehaline reaktsioon päevaste, nii füüsiliste kui vaimsete nõudmiste peale. Ideaalmaailmas oleks väsimus lihtsalt tere tulemast märk täisväärtusliku päeva lõpust, millele järgneb 8 tundi õndsat und. Paraku pole see enamiku inimeste jaoks tegelikkus.
Sinu üldise tervise, töö, elustiili ja perekondliku olukorra valguses võib ideaalne 8 tundi und ja tasakaalustatud elurütm olla täiesti võimatu. Saad ilmselt siiski aru, kas sinu väsimus on selle olukorra jaoks mõistetav või millegi tõsisema märk. Igal juhul pole liigne väsimus normaalne ja võib põhjustada pikaajalisi negatiivseid tagajärgi.
Energia on piiratud ressurss ja ühe päevaga saab teha vaid kindla hulga asju. Kui märkad, et oled liiga väsinud, ei vasta sinu energiatase päevastes tegevustes tegelikule vajadusele ega soovidele. Energiapuudust võivad põhjustada nii välised kui sisemised tegurid: sinu päevakava võib olla praegu lihtsalt liig või mängivad rolli mõne varjatud tervisehäire sümptomid. See viimane on palju sagedasem, kui esmapilgul arvata võiks.
Paljude inimeste jaoks - eriti ettevõtluskultuuris, loomevaldkonnas ja ettevõtjate seas - on „kogu aeg väsinud olemine“ peaaegu staatuse sümboliks, justkui märk tegevuste ja vastutuse rohkusest ning täisväärtuslikkusest. Kui sa pole väsinud, järelikult ei tee piisavalt, eks? Vale. Kui oled pidevalt väsinud, pole sa oma mõtlemises ega tervises kindlasti parimal tasemel. Tegelikult on väsinuna, näiteks, autot juhtida või masinaid kasutada väga ohtlik.
Loomulikult on palju töid, mis nõuavad öiseid vahetusi või muid kokkuleppeid, kus päeva lõppus väsimus ja kurnatus on paratamatus. See võib olla vajalik, kuid tervislik see siiski pole.
Teine rühm, kes on pideva väsimuse ohvriks, on uued lapsevanemad. Beebidega on öised ülesärkamised vältimatud nagu ka üldine väsimus nende kasvamise jooksul. Taas — pidev valvelolek kuulub vanemluse juurde ning väsimus on mõistetav, ent liigne ning kurnav väsimus ei tohiks seda siiski olla.
Kui tunned end päevast päeva liiga väsinuna, võiks esimene samm olla oma päevakava ning kavandatud tegevuste ülevaatamine koos kohtadega, kus saaksid energiavarusid täiendada.
Pööra tähelepanu järgmistele detailidele:
- Kas mu päevakava on realistlik?
- Kas mu toidukorrad on regulaarsed ja tasakaalustatud?
- Kas saan piisavalt turgutavat und?
- Kui suur on mu üldine ekraaniaeg päevast-päeva?
- Kas liigun värskes õhus ja teen piisavalt füüsilist aktiivsust päeva- või nädalaga?
- Kas mu töökoormus on jõukohane ja õiglane?
- Kui palju pinget tunnen oma igapäevaelus?
Loomulikult pole kõigil privileegi vähem töötada või tervislikule eluviisile aega pühendada ega alati korralikult süüa. Hinda oma olukorda ning sea terviseteekonnale realistlikud eesmärgid.
Tervisehäired, mis põhjustavad väsimust
Väsimus on keeruline seisund ning tunne, mis haarab kogu keha. Sarnaselt valuga võib olla keeruline leida selle ühte kindlat põhjust ning aja jooksul võivad kuhjuda mitmed pisidetailid, „tabades“ keha nõrkusi. Mõnel on selleks pingepeavalud ja kuivad silmad, teistel – tursed, lihasvalud, värinad ja muud seisundid.
Kui ei pööra piisavalt tähelepanu oma heaolule, võib lihtne väsimus kasvada krooniliseks väsimuseks ja lõpuks läbi põlemiseks. Samuti on väsimus paljude erinevate tervisehäirete tunnuseks, mis võivad jääda märkamatuks, kui jätkad lihtsalt sundimist.
Vereanalüüs võimaldab avastada mõningaid seisundeid, mis põhjustavad liigset väsimust, näiteks:
Aneemia – rauapuudus veres on üks sagedasemaid kroonilise väsimuse põhjuseid. See on eriti levinud neil, kellel on tugev menstruatsioon ja raseduse ajal.
Vitamiinide tasakaalutus – vitamiinid nagu B12, C ja D on heaolu jaoks hädavajalikud. Nõrkus, peapööritus, südamekloppimine ja nägemishäired on kõik B12-vitamiini puuduse sümptomid, mis kattuvad üldise väsimusega. Kui veri näitab vitamiini B12 puudust, soovitab arst õigeid toidulisandeid. Magneesium on samuti oluline mikrotoitaine, mis mõjutab energiataset.
Unetõved
Uneprobleemid nagu unetus, rahutute jalgade sündroom, REM-une käitumishäired ja uneapnoe põhjustavad vältimatult väsimust päeval. Sageli ei pruugi sa teadagi, et sul esineb unehäire.
Uneapnoe paneb hingamise öösel mitmel korral katkema, sageli teadmata. Selle sümptomiks võivad olla vali norskamine, õhuahmimine une ajal, ärkamine kuiva suuga ning päeva jooksul ärrituvus ja unisus.
Hoolitse unehügieeni eest:
- Püüa minna magama ja ärgata iga päev samal ajal
- Hoia oma voodit vaid magamiseks mõeldud pühamuna
- Kasuta puhtaid voodipesusid ja mugavat, mittepiiravat ööriietust
- Kindlusta, et magamistoas pole tolmu ja seal oleks värsket õhku
- Eemalda võimalusel magamistoast ja kodust kõik allergeenid
- Kui see on võimalik, kasuta une jälgimiseks nutikella või telefonirakendust
- Väldi digiekraanide kasutamist vähemalt tund enne magama jäämist
Kui elad kellegagi koos, võivad nad tähele panna, kas su und saadab midagi ebatavalist.
Stress ja vaimse tervise häired
Stress ja erinevad vaimse tervise häired soodustavad tugevalt väsimust ning sealt võivad alguse saada ka mitmed muud häired.
Apaatia ja üldine energiakadu on depressiooni tüüpilised sümptomid, mis võivad iseäranis raskesti märgatavad olla nii teistel kui endal – neid ei tasu alahinnata.
Neuroarengulised häired nagu SOK (obsessiiv-kompulsiivne häire) ja ADHD mõjutavad seda, kuidas sa maailmaga suhestud, kuidas tajud aega ja suudad päeva jooksul oma energiat juhtida – see põhjustab sageli tugevat väsimust.
Krooniline stress on kehale väga ohtlik ning on sageli üks paljude teiste haiguste päästikuid, alates ärritunud soole sündroomist (IBS) kuni unetuseni.
Kofeiini tarvitamine
Kofeiini sisaldavad tooted mõjutavad und. Väldi kohvi ja teiste kofeiinijookide tarvitamist õhtuti ja pärastlõunal ning proovi nende tarbimist vähendada või lõpetada, kui sul esineb uneprobleeme ja väsimust.
Samamoodi võivad alkohol ja muud meelemürgid mõjutada unekvaliteeti ja soodustada väsimust.
Haigused ja tervisehäired
Erinevad haigused ja seisundid võivad põhjustada väsimust, nagu ka haigustest ja operatsioonidest taastumine. Vähk, diabeet, neeru- ja kilpnäärmehaigused on sagedased väsimuse põhjustajad, kuid iga haigus võib aja jooksul keha kurnata.
Tekib nõiaring: olemasolevad haigused põhjustavad väsimust ja uneprobleeme, mis omakorda võivad ägestada tervislikku seisundit, mis algselt väsimust põhjustas.
Ära karda, kui see tundub esialgu liiga suur ülesanne. Üleliigsest väsimusest jagu saamine on kindlasti seda väärt: isegi väikesed muudatused sinu päevakavas võivad tuua suurt kasu tervisele.
Kas tukastada või mitte?
Uinakud on veidi vaieldav teema. Ühelt poolt tundub see kindla peale viis päeva jooksul kiirelt energiat taastada, aga ei olda üksmeelel, millal ja kui kaua ning kas tukastamine üldse on kasulik.
Teadlased üldiselt nõustuvad, et uinak on kasulik, kui inimene läbiks kogu unetsükli – see tähendab 90 minutit. Lühem, 10-20-minutiline uni võib samuti mõnele sobida. Teistsugused ajad pole kehale nii head, sest une faasid jäävad pooleli.
Keskpäevased uinakud võivad aidata stressi vähendada, parandada lühimälu ning leevendada väsimust. Kahjuks ei mõju need kõigile – kui tunned end pärast uinakut sageli veelgi segasemana või kipud nagunii kergesti unetuks jääma, ei pruugi need sulle sobida.
Kasuta uinakute võlu, kui oled haige või kui pead pikalt erksana olema, näiteks pikkadel sõitudel. See lühike turgutus võib sel juhul olukorda oluliselt parandada.
Oma tsükli saad jälgida WomanLogi abil. Laadi WomanLog alla nüüd:
