Külmatunne kehas
Külmatunne on keha viis anda märku, et pead liigutama end või haarama kampsuni järele. Kui märkad, et sul on ilma nähtava põhjuseta külm—kogu kehas, kätel ja jalgadel või muudes kehaosades—võib see viidata varjatud terviseprobleemidele. Siiski on naised loomulike füsioloogiliste protsesside tõttu sageli külmatundlikumad.
Termoregulatsioon on ülioluline. Kui keha sisetemperatuur langeb alla või tõuseb üle normi, peab keha palju rohkem pingutama, et reguleerida teisi süsteeme. Kui tunned end sageli mugavustsoonist kõrgema või madalama temperatuuriga, tasub oma tervist kontrollida.
Terve inimese kehatemperatuur on 36,4–37,2°C (97,5–98,9°F). Loomulikult kõigub see päeva jooksul vastavalt sinu ööpäevarütmile ehk sisemisele kellale, mis reguleerib une- ja söömistsükleid. Uni ajal kehatemperatuur langeb 1–2 kraadi võrra ja tõuseb taas mõni tund enne ärkamist, et keha valmistuks päevategevusteks.
Kehatemperatuur tõuseb ja langeb vastavalt liikumisele ja treeningule, hormoonidele ning menstruaaltsüklile, immuunsüsteemi aktiivsusele ja väliskeskkonna mõjudele.
Miks mul on külm?
Ära jäta külmatunnet tähelepanuta, isegi kui teised ruumis väidavad, et neil on soe või isegi palav. Pikaajaline külmatunne kulutab energiat, muudab sind loiuks ning koormab südame-veresoonkonda.
Kui märkad, et sul on külm, võta kampsun ja kontrolli oma ümbrust, et leida selle aistingu allikas. Isegi kui kipud tihti külmetama, võib lahti olla aken või termostaat rikki. Kui mitte, võib põhjus peituda sinu sees.
Külm ja menstruaaltsükkel
Enamikul naistel on keskmiselt pisut kõrgem kehatemperatuur kui meestel, sest naised on väiksemad ja nende ainevahetus on aeglasem. Samuti on naised tihti külmatundlikumad ja eelistavad veidi kõrgemaid temperatuurinäite kui mehed, mis võib kodus või kontoris viia vaidlusteni termostaadi seadistuse pärast.
Menstruaaltsükli jooksul muutuvad hormoonid, kehatemperatuur ja tundlikkus külma vastu. Naise basaaltemperatuur on kõrgeim ovulatsiooni ajal progesterooni tõusu tõttu. Seda infot saab jälgida ja kasutada koos teiste näitajatega viljakuse jälgimisel ja loomupärasel pereplaneerimisel.
Näitamise täpsuse huvides mõõda basaaltemperatuuri—keha temperatuuri täielikus puhkeseisundis—otse hommikul ärgates. Pea meeles, et temperatuuri mõjutavad paljud tegurid, seega BBT üksi ei ole ovulatsiooni tuvastamiseks usaldusväärne ja seda kasutada rasestumisvastase meetodina on eriti riskantne.
Iroonilisel kombel tunneb organism end jahedamas isegi väikese väliskeskkonna temperatuurilanguse puhul, kui sisetemperatuur on kõrge, kuna sisemise ja välimise temperatuuri vahe on siis suurem.
Tsükli teistes faasides laiendavad kõrgemad östrogeenitasemed veresooni, soodustades soojuse hajumist iseäranis jäsemetes—see on veel üks põhjus, miks naistel on tihti külmad käed ja jalad.
Olen ma haige?
Külmatunne võib olla haiguse sümptom, kuna külmavärinad ja palavik käivad sageli käsikäes. Kui jääd haigeks, annab immuunsüsteem ajule käsu “seada termostaat kõrgemale”, et viirus või bakter ei saaks paljuneda. Keha arvab äkitselt, et tal on külm, ning hakkab värisema, et temperatuuri tõsta, ja kui keha kuumeneb, tundub ümbritsev õhk jahedam. Sellepärast on palavikuga tihti külm. See on normaalne immuunreaktsioon, mis möödub omal käel.
Joo palju vedelikku ja puhka. Jahe kompress või palavikku alandavad ravimid nagu ibuprofeen või paratsetamool võivad aidata. Kui palavik kestab üle kahe-kolme päeva või tõuseb üle 38,9°C (102°F), võta ühendust arstiga. Külm õhk ise haigust ei põhjusta.
Mäleta, et „külm õhk“ üksi ei tee sind haigeks. See, mida kutsume “külmetuseks”, on tegelikult viirusinfektsioon, mitte külmas viibimise tagajärg—ükskõik, mida vanaema räägib. Kuid viirused levivad kergemini külmas, kuivas õhus ning külmetamine nõrgendab immuunsüsteemi ja vähendab organismi võimet viirustega võidelda.
Kui külm mul tegelikult on? Hüpotermia
Väga külmas keskkonnas ei suuda keha enam ise sooja toota ja hakkab aeglaselt välja lülituma. Hüpotermia peamised sümptomid on värisemine, segadusseisund ja äärmine väsimus. Huvitaval kombel kaob tõsise alajahtumise korral külmatunne sootuks. Need, kes seda on kogenud, kirjeldavad, et tunnevad end isegi soojalt või kuumalt, mis on väga ohtlik ja nõuab kiiret sekkumist.
Külmatunne kogu aeg
Inimesed on soojaverelised imetajad ega peaks tundma pikaajaliselt külma. Kui tunned üha sagedamini külma ega saa aru, miks, tasub sellele rohkem tähelepanu pöörata.
Vereringe, hormoonide, une ja toitumise probleemid võivad kõik põhjustada külmatunnet.
Aneemia
Üks sagedasemaid põhjuseid, miks kogu aeg on külm, on aneemia ehk punaliblede/hemoglobiini vähesus, mistõttu keha ei saa piisavalt hapnikku. Aneemia sümptomiteks on külmad käed ja jalad, nõrkus, väsimus, õhupuudus, kahvatu nahk ja peapööritus.
Rakkudel on hapnikku vaja, et lagundada suhkrut ja toota energiat oma tööks. Kui hapnikku on vähe, tekivad kiiresti mitmed tervisehädad.
Aneemiat võivad põhjustada raua või vitamiinide puudus, tõsisemad haigused nagu leukeemia, HIV, neeruhaigused jpm, või mis tahes vere või luuüdi mõjutavad haigused. Rauapuudusaneemia esineb kõige sagedamini rasedatel ja menstruatsiooniga naistel ning seda saab ravida rauapreparaatidega.
Hüpotüreoidism
Kilpnääre on osa keha sisenõrenäärmete ehk hormonaalsüsteemist. See on väike liblikakujuline nääre kaela eesosas, mis toodab hormoone, mis reguleerivad mitut kehatalitlust, sealhulgas südamerütmi ja ainevahetust. Hüpotüreoidism tähendab kilpnäärme alatalitlust. See esineb tõenäolisemalt naistel ja üle 60-aastastel inimestel.
Nagu aneemiagi puhul, on sümptomiteks nõrkus, väsimus ja külmatunne, kuid siin on sümptomeid rohkem ning ravimata jätmisel võivad tekkida tõsised tagajärjed.
Teised hüpotüreoidismi sümptomid on kaalutõus, kõrge kolesterool, kõhukinnisus, menstruaaltsükli muutused, meeleoluhäired ja mäluprobleemid.
Hüpotüreoidismi ravitakse hormoonasendusraviga.
Alatoitumus ja kaalukaotus
Inimesed, kes on palju kaalust alla võtnud, kurdavad sageli külmatunnet. Kaalumuutused mõjutavad keha termoregulatsiooni ja ainevahetust, nii et hiljutise kaalulanguse korral tasub kanda soojemaid riideid ja säilitada aktiivne eluviis.
Ranget dieeti pidada ja ekstreemne kaalukaotus ei ole tervislik. Külmatunne võib olla alatoitumuse märk ning on tihti levinud söömishäirete, näiteks Anorexia nervosa kõrvaltoime. Väga piiratud kaloritarbimine vähendab isolatiivset keharasva ja alandab ainevahetust, põhjustades pidevat külmatunnet. Söömishäired on tihedalt seotud vaimse tervisega ning nendest on raske üle saada. Sellisel juhul teevad vaimse tervise spetsialistid tihti koostööd toitumisnõustajatega, et pakkuda vajalikku tuge.
Külmatunne seoses vanusega kaasneva kaalulangusega on tavaline, kuid kaalukadu ilma teadliku toidu piiramise või teiste oluliste elustiilimuutusteta võib viidata haigusele. Kui koged ootamatut kaalulangust, konsulteeri tervishoiutöötajaga.
Rohkem kui lihtsalt külmad käed ja jalad?
Soojus levib kogu kehas verega. Kui verevool on takistatud, tekib külmatunne. Arterioskleroos ehk veresoonte ahenemine lubjastumise tõttu põhjustab sageli külmasid käsi ja jalgu koos surinaga. See suurendab verehüüvete riski ning võib viidata diabeedile, kõrgele vererõhule või metaboolse sündroomile.
Ravi
Igavese toatemperatuuri vaidluse puhul saab see, kellel on külmem, alati panna selga veel ühe kihi, kuid ootamatult ja sageli külmatunde tekkimine ilma selge põhjuseta võib olla murettekitav.
Kui külmatundega kaasneb suur nõrkus, surin, juuste väljalangemine või muud sümptomid, võta ühendust arstiga, et leida seisundi põhjus.
Laadi alla WomanLog kohe:
