Akne on levinud nahahaigus, mida tuntakse hästi teismeliste probleemina, kuid see mõjutab ka täiskasvanuid. Võib olla ahvatlev seda peita (meigi või muude vahenditega), kuid see on parimal juhul ajutine lahendus ja pigem teeb olukorra hullemaks.
Erinevad akne tüübid vajavad erinevat lähenemist ning iga valitud lahendus peaks sobima sinu naha tüübiga. Poisid ja tüdrukud kogevad aknet erinevalt ning noorukid ja täiskasvanud samuti.
Rasunäärmed asuvad kogu dermise keskosas. Mõned neist on seotud karvanääpsudega, mõned mitte. Need toodavad rasu – vahajas, õlilaadne aine, mis on vajalik naha ja juuste tervise säilitamiseks. Akne tekib siis, kui sinu naha poorid ummistuvad liigse rasu ja surnud naharakkudega.
Ummistunud rasu soodustab naha normaalset mikrofloorat moodustavate bakterite kasvu, eriti Propionibacterium acnes'e, mis põhjustab põletikulisi koldeid:
Kui ummistunud karvanääpsud liigse laienduse tõttu venivad, tekivad retentsioonilised kolded:
Akne esineb tavaliselt näol, rinnal, selja ülaosas ja õlgadel.
Akne probleemidest on umbes 80% geneetilised. Sinu vanemate kogemused annavad hea märkla selle kohta, mis ees võib oodata. Teised tegurid sõltuvad inimesest ja organismi vastustest erinevatele mõjutustele ega ole kõigil ühesugused. See ei tähenda, et need akne teket ei soodusta – lihtsalt mõju erineb inimeseti.
Hormoonid mängivad olulist rolli akne kujunemisel, eriti teismelistel. Noorukitel suureneb puberteedis androgeenide tase, mis omakorda suurendab rasutootmist. Peamine süüdlane on testosteroon. Kuigi seda peetakse meessuguhormooniks, toodavad seda kõik teatud määral.
Need muutused ei mõjuta kõiki võrdselt. Mõnel tüdrukul on üldiselt klaar nahk ja ainult aeg-ajalt mõni üksik vistrik, teised peavad aga pidevalt võitlema tõsiste akneprobleemidega.
Täiskasvanueas naistel võib akne olla seotud hormoonspiraalide kasutamise, menstruaaltsükli või rasedusega seotud hormonaalsete muutustega.
Akne teket võivad mõjutada paljud tegurid ning need võivad inimestel erineda. Stress võib osa jaoks aknet süvendada – vahel ainult teatavates olukordades. Kõrge glükeemilise koormusega toidud, mis tõstavad kiiresti veresuhkru taset, võivad samuti kahjustada naha tervist. Rasvaste toitude söömine aknet siiski ei soodusta. Oluline on ka sinu naha mikrobioom ehk seal elavate bakterite tasakaal – see mõjutab naha tervist ja funktsiooni otseselt.
Mõned infektsioonid ja ravimid võivad samuti aknet esile kutsuda või olemasolevat süvendada. Sama kehtib kõige kohta, mis sageli sinu nägu puudutab – näiteks sõrmed, juuksed, sallid, kiivrivööd või maskid. Neid täielikult vältida pole alati võimalik (eriti kui tuleb teisi kaitsta pandeemia ajal), kuid vähem puudutamine võib olla abiks.
Isiklik hügieen on oluline, kui tegeled aknega. Kuigi akne pole halva hügieeni tagajärg, võib hoolikas nahahooldus olla abiks.
Oluline on arvestada järgmist:
Akne võib olla seotud ka ebasobiva nahahooldustootega sinu nahatüübile. Rutiini valides mõtle, milleks toodet kasutad ja millisele nahatüübile see mõeldud on. Kui tead oma nahatüüpi, on lihtsam leida sobivaid tooteid. Arvesta, et iga nahk reageerib komponendile erinevalt – proovi vajadusel mitu toodet.
Pärast diagnoosi saab nahaarst või kosmeetik soovitada ravimeid või protseduure, mis just sulle sobivad.
Meik on küll hea viis vistrike peitmiseks ja enesekindluse tõstmiseks, kuid mõjutab siiski ka naha seisundit. Mõned meigitooted võivad nahka kuivatada või poore ummistada ning lausa aknet põhjustada. Ära usu kõike, mida meigiridade kohta reklaamitakse. Näiteks teatud toonikud – eriti need, mis sisaldavad alkoholi – võivad tegelikult nahka kuivatada, mitte niisutada.
Vali pigem mõned kvaliteetsed tooted kui palju erinevaid. Uuri toodete koostist, mida kasutad, ning vajadusel vaheta need sobivamate vastu. Kui soovid kasutada nahale parimat, võid nõu saamiseks pöörduda nahaarsti poole.
Oleme kõik olnud seal – seisnud peegli ees, tundnud kiusatust vistrikku pigistada.
Nahaarstid ja kosmeetikud ei soovita vistrikke pigistada. Põhjus on see, et põletikulise piirkonna pigistamine võib põletikku suurendada ja viia ummistuse veel sügavamatesse nahakihtidesse, mille tulemusena tekib uus vistrik. Võid põhjustada ka karvanääpsu rebendi, mille korral infektsioon levib naha sügavamale, kus paranemisprotsess on pikem. Isegi kui arvad, et kogu mäda on väljas, võib osa veel siiski naha sisse jääda.
Pigistamine võib põhjustada ka arme. Igal korral, kui kahjustad nahka, on võimalus, et uue naha kasvades kaotad osa kudedest. Mida rohkem kude kaob, seda tõenäolisem, et tekib aknearm. Need armid võivad aja jooksul paraneda, kuid sageli võib see võtta aastaid. Lisaks armidele võivad osa inimestel tekkida tumedad laigud ehk postinflammatoorne hüperpigmentatsioon.
Mõni aknejuhtum nõuab rohkem hoolt kui teine ning iga nahatüüp vajab individuaalset lähenemist, kuid siiski on mõned olulised nõuanded terve naha jaoks.
Et vältida rasu kogunemist, mis aknet süvendada võib, pese nägu 1–2 korda päevas kerge puhastusvahendiga ja leige veega.
Ära hõõru nägu pesulapi ega millegi muuga – see ei aita aknest lahti saada, vastupidi, võib olukorda halvendada.
Pese meik alati hoolikalt maha, et see ei ummistaks poore.
Kasutades niisutajaid, toonikuid, peitekreeme, juukseõlisid või isegi lõhnaõlisid, veendu, et nende koostisained on tervislikud ega põhjusta nahaprobleeme. Pea meeles, et „kallim“ ei võrdu alati „parem“ – tee natuke uurimistööd või küsi kogenud nõu.
Lisaks tavalistele puhastus- ja hooldustoodetele on apteekides saadaval spetsiaalsed vahendid akne ning vistrike vastu. Ükski toode ei mõju võrdselt kõigile, nii et võib juhtuda, et pead erinevaid proovima. Kasuta tooteid vastavalt juhistele ning ära kombineeri mitut korraga, kui tervishoiutöötaja pole teisiti soovitanud.
Suhkur, piimatooted ja teatud toidud võivad suurendada põletikku ning muuta akne ja vistrikud hullemaks. Soovi korral proovi mõnda toiduainete gruppi vähendada, kuid jälgi, et dieet oleks samas tasakaalus – olulisest toitainepuudusest võib tekkida muid terviseprobleeme.
Mõni aknejuht võib püsida hoolimata kõigist jõupingutustest. Sel juhul aitab arst või nahaarst valida tõhusaimad ravimeetodid ja vajadusel ravimid. Sageli on vaja mitme meetodi kombinatsiooni, et aknest ja armidest lahti saada.
Võimalikud nahahooldusmeetodid:
Mitmed valgusravi meetodid on näidanud häid tulemusi, kuid tavaliselt nõuab see arsti vastuvõtul mitmeid seansse.
Keemiline koorimine võib sobida kerge akne raviks. See on protseduur, kus nahale kantakse korduvalt keemilist lahust, mis eemaldab pealmise kihi ja võimaldab uuel tervel nahal kasvada. Vajadus, protseduuride arv ja hooldus sõltub nahatüübist ja akne liigist.
Tavaliselt viimane abinõu, ekstraktsioon on üks paljudest väikestest protseduuridest, millega eemaldada plekid. See võib siiski jätta väikesi arme – küsi arstilt, kas see on ikka parim lahendus.
Seda ravi kasutatakse tavaliselt valulike, paistes sõlmeliste või tsüstiliste aknekollete puhul. Lahjendatud kortikosteroid süstitakse tsüsti, et vähendada punetust, turset ja valu. See on lühiajaline ravi, mida saab vajadusel korduvalt teha, kuid sellel on võimalikud kõrvaltoimed nagu naha õhenemine ja ravipiirkonna värvimuutus.
Oma menstruaaltsüklit saad jälgida WomanLogiga. Laadi WomanLog alla: