Suhe oma kehaga ja kehahäirimine (BDD)
Meil kõigil on päevi, mil me ei tunne end oma kehas täielikult koduselt. Ühiskondlikud ilustandardid, meedia surve ning fitnessi- ja ilutööstuste reklaamid võivad aeg-ajalt kõik meie enesekindlust õõnestada. Negatiivse enesekujutluse kõige tugevamat avaldusvormi nimetatakse kehahäirimiseks ehk BDD-ks. Ükskõik, kuidas me oma kehadesse suhtume, on võimalik seda suhet parandada. Ka BDD-st on võimalik terveneda.
Kehahäirimine ehk Body Dysmorphic Disorder (varem nimetatud kehahäireks) on krooniline vaimse tervise häire, mille saab diagnoosida meditsiinitöötaja. BDD-ga inimesed keskenduvad obsessiivselt oma füüsilise välimuse "puudustele"—tunnustele, mis teiste jaoks on enamasti märkamatud või täiesti ebaolulised.
Kas see kõlab tuttavalt? Kas sa muretsed pidevalt selle pärast, kuidas sa välja näed? Seda teeb teatud määral igaüks. Kuid mõned meist—hinnanguliselt lausa 1 inimene 50-st—kulutavad ebaproportsionaalselt palju aega oma välimuse pärast muretsemisele.
Kui sa iga kord peegli või fotoga kokku puutudes kohe otsid üles selle ühe kehaosa, mis sulle ei meeldi—ole see siis nina kuju, topeltlõug, juuksed või kehakarvad, rindade kuju, üldine keha suurus või mõni muu detail—võib see olla märk kehahäirimisest. BDD mõjutab nii naisi kui mehi ligikaudu võrdselt ja seda esineb sagedamini teismelistel ja noortel täiskasvanutel, kuigi ka teistes vanusegruppides võib esineda aladiagnoosimist ja vaiksel kannatamist.
BDD-ga inimesed veedavad tunde oma välimuse pärast muretsedes ja püüdes seda parandada. Nad võrdlevad end sotsiaalmeedias nähtud piltidega, otsivad kinnitust teistelt ning tihti kulutavad palju raha ilu- või ilukirurgilistele protseduuridele, lootes, et see "parandab" neid. Mõned BDD-ga naised uurivad end pidevalt peeglist, teised väldivad peegleid ja fotosid täielikult. Sellised inimesed muutuvad oma välimusega seotud obsessiivsete, korduvate käitumismustrite orjaks (näiteks ülemäärane hoolitsemine või kehaosa peitmine), ning kogevad tihti tugevaid pealetükkivaid mõtteid seoses oma välimusega ja sellega, kuidas nad arvavad, et teised neid näevad. See pole lihtsalt tavaline ebakindlus, vaid negatiivne sundmõte, mis põhjustab suurt stressi ja sisemist ängi, kurnab heaolu ning häirib normaalset ja tervislikku elu.
BDD-ga inimene võib keelduda seltskonnaüritusest, kartes olla naeruvääristatud oma välimuse pärast; väike "ebatäius" tundub neile tõsise veana ning tõendab nende arvates, et kogu nende keha on "kole" ja "väärtusetu". Kehahäirimisele on omane pidev hirm saada hinnatud teiste poolt ning samas vajadus välise kinnituse järele.
Kust see tuleb?
Nagu paljude vaimse tervise häirete puhul, võib kehahäirimine tekkida erinevatel põhjustel; sageli on tausta kombinatsioon keskkonna (nt eelnev kiusamise kogemus), psühholoogilistest (negatiivne enesekuvand, madal enesehinnang) ja bioloogilistest (geneetiline eelsoodumus) teguritest.
Isiklik või perekondlik sundmõtete-häire (OCD), depressiooni, ärevuse või muu vaimse tervise häire olemasolu ning isiksusejooned nagu perfektsionism võivad BDD arengule kaasa aidata. Kiusamine ja vanuserühmapoolne surve teatud viisi välja näha on sageli soodustavad faktorid.
Kui BDD keskendub kehakaalule, on inimesel suurem risk ka söömishäire kujunemiseks, sest neil on tihti sarnane kalduvus ärevusele, negatiivsele enesekuvandile ja perfektsionismile. Kuid BDD puhul häirib tavaliselt konkreetne kehaosa, mis tundub kannatajatele eriti ebameeldiv.
Kuidas BDD-d ravitakse?
Õnneks on kehahäirimine edukalt ravitav vaimse tervise spetsialistide abil. Paraku on levinud, et BDD-ga naised väldivad abi otsimist – sageli ei tunnista nad oma sundmõtteid või kardavad veelgi suuremat naeruvääristamist selle justkui "ebaolulise" mure arutamisel.
Oluline on mõista, et vaimse tervise häired nagu BDD esinevad sageli koos teiste seisunditega, näiteks ärevuse, depressiooni, OCD või PTSD-ga. Litsentseeritud terapeut aitab sul tegeleda nii peidetud muredega kui ka üldise heaolu parandamisega.
BDD on krooniline seisund. See tähendab, et vajalik on aeg, erinevate ravimeetodite ja elustiilimuutuste kombinatsioon ning võib-olla isegi mitu erinevat terapeuti, et ravi oleks tõhus. Ära lase end heidutada, kui probleem ei kao kohe. Ole enda vastu kannatlik ning tee teadlikult tööd iseenda heaks.
Kõige tuntum meetod BDD raviks on kognitiiv-käitumuslik teraapia (KKT). Litsentseeritud KKT-terapeut aitab ära tunda negatiivsed mõttemustrid ja irrratsionaalsed käitumised ning koos leitakse praktilised lahendused, kuidas need igapäevaelus kasulikega asendada. KKT ei süvene alati vanade psühho-emotsionaalsete haavade põhjustesse, kuid annab realistlikke tööriistu, et haigusega paremini toime tulla või seda ületada.
Tõsisemate BDD-juhtude korral võib abiks olla ravimiteraapia. Kaasnevat depressiooni ja ärevust saab ravida antidepressantidega; sageli kasutatakse valikuliselt serotoniini tagasihaarde inhibiitoreid (SSRI-sid) obsessiivsete käitumiste ja pealetükkivate mõtete leevendamiseks. SSRI-d võimaldavad kehal toodetud serotoniinil kauem vereringes püsida, sest seisundid nagu depressioon ja BDD on sageli seotud madala serotoniinitasemega ajus. Need ravimid on üldiselt ohutud ja võivad oluliselt vähendada BDD ja OCD sümptomeid.
Kasulik võib olla ka teiste sarnase kogemusega inimestega rääkimine. Kehahäirimise tugigrupid tegutsevad paljudes kohtades ja veebis. Tugigrupis osalemisel on palju eeliseid: see vähendab stigmat, aitab oma käitumisi paremini mõista ning pakub tuge ja julgustust.
BDD esineb eriti sageli teismelistel ja noortel täiskasvanutel. See on tõsine häire ja võib kaasa tuua tõsiseid tagajärgi. Varajane sekkumine aitab tõhusalt ennetada raskemate sümptomite väljakujunemist. Kui märkad BDD tunnuseid noortes (või ükskõik kelle puhul) enda ümber, ära vaata neist mööda. Ole taktitundeline ning paku sõbralikku tuge, kuid arvesta, et sinu abi võib esialgu tagasi lükata. Kui näed kedagi tõeliselt kannatamas, kuula teda, tunnista ja aktsepteeri tema tundeid, isegi kui sa ise neid ei mõista. Aita otsida terapeuti või tugigruppi ja toeta teda enese eest hoolitsemisel. Tunnusta väikeseid võite ja jälgi, mis käivitab sundkäitumised. "Hoia ruumi" tema jaoks, kui võimalik, ning paku praktilist abi.
Ole oma sõnadega hoolikas ning ära kommenteeri konkreetseid kehaosi. Kuigi võib tunduda abivalmis heita nalja kellegi mure üle, lõpeb see sageli vastupidise tulemusega. Kui ütled midagi nagu "Ära nii muretse selle imeliku sünnimärgi/kõhuloti/viltuse nina pärast", palud inimesel, kes praegu (vähemalt hetkel) ei oska oma ärevusega toime tulla, oma hirmud alla suruda ja teeselda, et see pole probleem. Lisaks tõmbab see tähelepanu just kehaosale, mille pärast ta enim muretseb. Sotsiaalne surve on üks suuremaid tegureid keha kuvandiga seotud vaimsetes häiretes, seega ei soovi sa lisasurvet tekitada.
Ilukirurgia
Inimesed, kes keskenduvad kindlale puudusele, unistavad sageli ilukirurgiast. Kaasaegne plastiline kirurgia on palju arenenud ja suudab ravida ka neid valdkondi või jälgi, millele varasemalt polnud võimalik lahendust leida. Näiteks võib ilukirurg muuta lõua või rindade kuju, tuhara suurust või eemaldada haiguste ja operatsioonide jääke suhteliselt kergesti.
Kuid BDD tuumprobleem ei ole tegelikult "ebaesteetiline" kehaosa—see on negatiivne kinnisidee, madal enesehinnang, pealetükkivad mõtted ja selle häire tõttu kaduma läinud tundide kaupa stressi. Arstid on üldjoontes ühel meelel, et ilukirurgia pole tõhus lahendus vaimsetele probleemidele ja võib obsessiivse mõttemaailmaga kaasa tuua veelgi suuremaid raskusi. Keha muutmine ei ravi madalat enesehinnangut ega lõpeta obsessiivset käitumist–BDD-ga inimene otsib tõenäoliselt edaspidigi "puudusi", mida saaks "parandada".
Mul ei ole BDD diagnoosi, kuid tunnen end ära! Mida teha?
Kui sul ei ole küll kehahäirimise diagnoosi, kuid märkad endal tugevalt negatiivseid tundeid seoses välimusega, võid proovida järgmist, et hakata tervendama oma suhet kehaga:
- Leia internetist ärevuse enesehindamise test ja alusta nende sümptomitega tegelemist.
- Puhka piisavalt, söö tervislikult, jaluta regulaarselt—tee omale head!
- Joo piisavalt vett.
- Veendu, et sinu riided, sh ka rinnahoidja, oleksid sulle mugavad ja õiged. Isegi kui numbri suurus pole sinu soovitud, annab hästi istuv ja mõnus riietus kiirelt parema enesetunde.
- Piiroa oluliselt aega, mille veedad sotsiaalmeedias ja veebisaitidel, mis võivad sinu enesehinnangut negatiivselt mõjutada.
- Uuri body positivity ja keha neutraalsuse teemasid, leiad veebist palju päris kehade tähistamist — venitusarmid, kõhuke, armid ning kõik muu kaasaarvatud!
- Püüa märgata, kui leiad enda või teiste välimuses "puudusi". Mõtle, miks sa nii tunned ja mida need hinnangud sinu jaoks tegelikult tähendavad, kust need pärinevad.
- Proovi tänada oma keha selle eest, mida ta sulle iga päev pakub, vähemalt nädala jooksul järjest. Võid pidada päevikut, et oma mõtteid jälgida.
- Otsi lühikesi meditatsioonivõi hingamistehnikaid, mis sind kõnetavad, ja harjuta neid mitu nädalat. Mõtiskle kogemuse üle. Võib-olla tahad midagi sellest oma igapäevarutiini jäädavalt tuua.
Iluideaalide pahad juured
Viimastel kümnenditel on paljudes maailma paikades toimunud mõtteviisi muutus; üksteist mõistetakse rohkem. Igaüks meist saab anda panuse, harjutades enda ja teiste aktsepteerimist. Nii loome parema maailma endale ja tulevastele põlvedele.
Hirm võõra ees, viha selle vastu, mis paistab erinev—kehatüüp või nahavärv, mis ei lähe kokku kehtestatud ühiskondlike normidega, teistsugused võimed või puudused—ei kuulu 21. sajandi kaastundlike inimeste hulka. Me võime õppida end kaitsma meelevaldsete standardite vastu, mis eksisteerivad vaid selleks, et meile midagi müüa.
Tee endaga rahu ja ole teiste vastu lahke – nii tõmbad ligi sarnaseid inimesi. Tähista, kes oled. Ilu ja ebatäius, valgus ja vari—mitte keegi teine pole täpselt sinu moodi ja maailm vajab sinu panust! Ära karda abi küsida; abi vajame kõik vahel. Me usume sinusse!
Saad oma menstruatsioonitsüklit jälgida WomanLogi abil. Laadi WomanLog alla siin:
