Pap-testi ja HPV-testi mõistmine
Ennetavad uuringud on tõhusad abivahendid haiguste vastu võitlemisel, mis võivad aja jooksul süveneda. Selles artiklis vaatleme ennetavaid meetmeid, mida saad rakendada HPV-ga seotud vähkide riskiga toimetulekuks.
Papanikolaou (Pap) test ehk Pap-testi kasutatakse emakakaela või pärasoole vähi ja vähieelse rakkude tuvastamiseks. Rakkude kõrvalekallete sagedane põhjus on inimese papilloomiviirus (HPV). Testiga saab tuvastada viiruse olemasolu ja määrata, millise HPV tüübiga on tegu.
HPV ja selle mõjud
Inimese papilloomiviirus (HPV) on kõige levinum sugulisel teel leviv viirus maailmas, nakatades miljoneid inimesi. Enamik naisi ei tea, millal nad on nakatunud, sest enamasti kulgeb nakkus sümptomiteta ning taandub iseenesest. HPV ei ole tingimata ainult sugulisel teel leviv, see levib ka naha vastaste kontaktide kaudu, kuid kõige sagedamini nakatumine toimub siiski seksuaalvahekorra ajal.
Üle 150 viiruse seast on ainult vähesed tõsist ohtu kujutavad.
Kutaanne (naha) HPV: Kutaanne HPV põhjustab tavalisi tüükaid (mittevähilised kasvajad) nahal, enamasti kätel, jalgadel, kätel ja rinnal.
Limakesta (genitaalne) HPV: Limaskesta HPV tüübid nakatavad peamiselt suguelundite, päraku, suu ja kurgu limaskesti. Need jagunevad madala ja kõrge riskiga viirusteks.
- Madal riskiga HPV-d põhjustavad tüükaid suguelunditel ja pärakus nii meestel kui naistel. Tüved HPV 6 ja HPV 11 põhjustavad ligikaudu 90% kõigist genitaalsetest tüükaist, kuid harva arenevad vähiks (kroonilised või pikaajalised infektsioonid võivad aja jooksul vähki põhjustada). Tüükaid võib tekkida kohtadesse nagu emakakael ja tupp, kus neid ilma testita ei pruugi märgatagi.
- Kõrge riskiga HPV-d võivad põhjustada emakakaelavähki ning ka jämesoole, päraku, tupe, häbememoka, peenise ja mandlite kasvajaid. See ei tähenda, et kõik kõrge riskiga HPV tüved alati põhjustaksid vähki – kuid näiteks tüübid 16 ja 18 suurendavad vähi riski oluliselt.
HPV nakatumised on suhteliselt tavalised alla 21-aastaste seas ja mööduvad enamikul juhtudel ravi või tüsistusteta. Kuna viirus levib nii laialdaselt, siis on selles vanusegrupis positiivne testitulemus tavaline. Küll aga ei ole soovituslik alla 25-aastasi regulaarselt skriinida.
Pap-testid ja HPV-testid
Pap-testi kasutatakse emakakaela ja pärasoole vähi ning vähieelseid muutuste varajaseks avastamiseks. Testi nimi tuleb leiutajalt – Georgios Nikolaou Papanikolaou (1883–1962). Pap ning HPV teste saab teha üksteisest eraldi või samaaegselt (koostestimine). Need on eri eesmärgiga, kuid teenivad sama sihti.
Pap-test avastab kõrvalekalduvaid rakke emakakaelas või pärasooles. Regulaarne testimine suurendab oluliselt tõenäosust avastada kasvaja varajases staadiumis, mil paranemisvõimalus on kõige suurem. Testiga saab tuvastada ka vähieelseid muutuseid veel enne, kui nendest areneb vähk. Selliste rakkude eemaldamine ennetab emakakaelavähi teket 95% juhtudest.
HPV testid tuvastavad HPV DNA-d rakkudes. Kui Pap-testi käigus leitakse kõrvalekalduvaid rakke, aitab HPV test välja selgitada, millise HPV tüübiga on tegemist ja kas see on vähki põhjustav.
Speculum on günekoloogi töövahend, millega avatakse tupekanal, et oleks võimalik emakakaela näha. Rakkude võtmiseks Pap- või HPV-testi jaoks sisestatakse speculum tuppe ja raku proov võetakse emakakaelalt spetsiaalse kraapija või harjakesega. Proov saadetakse laborisse analüüsimiseks.
Kas ma vajan Pap-testi?
Pärast 21-aastaseks saamist on soovitatav käia Pap-testi tegemas iga kolme aasta tagant.
Pärast 30-aastaseks saamist võib kolmeaastase Pap-testi asemel teha hoopis HPV test või mõlemad koos iga viie aasta järel. Kui naine on saanud 65-aastaseks ja tal on viimased kolm järjestikust Pap-testi olnud normaalsed, ei pea ta enam Pap-testi tegema.
Regulaarne testimine on väga soovitatav olenemata sellest, kas oled neitsi, vaktsineeritud HPV vastu või jõudnud menopausi.
Arst võib soovitada teha Pap- või HPV-testi sagedamini, kui:
Oled varem saanud ebanormaalse Pap-testi vastuse või on sul olnud emakakaelavähk
Kui sul on varem leitud vähieelseid rakke või diagnoositud emakakaelavähk, tuleb kontrollkäike teha sagedamini, et uusi muutusi võimalikult ruttu avastada.
Kui oled HIV-positiivne
HIViga elavatel naistel on suurem risk emakakaelavähi ja teiste emakakaela haiguste tekkeks. Kui sul diagnoositakse HIV, tee Pap-test võimalikult ruttu ning seejärel veelkord 6–12 kuu pärast. Pärast 3 järjestikust normaalset tulemust võib jääda taas kolme aasta intervallile.
Sul on nõrgenenud immuunsüsteem
Olenemata sellest, kas see on tingitud organi siirdamisest, keemiaravist või steroidide tarvitamisest, võib nõrgenenud immuunsus takistada isegi kergetel HPV nakkustel iseeneslikult mööduda.
Sinu ema sai raseduse ajal dietüülstilbestrooli
Dietüülstilbestrool (DES) on sünteetiline naissuguhormooni östrogeeni vorm. Seda anti 1940–1971 (ning mõnes Euroopa riigis kuni 1978) rasedatele, et ennetada raseduse katkemist, enneaegset sünnitust ja muid rasedusega seotud tüsistusi.
DES on tänaseks teadaolevalt endokriinsüsteemi kahjustav aine, mis võib kaasa tuua vähki, sünnidefekte ja muid arengu kõrvalekaldeid.
Testimine
Pap-testi ja HPV-testi tegemine võtab tavaliselt aega umbes viis minutit. On mitmeid asju, mida saad teha, et test oleks sujuv.
Teavita oma arsti
Oluline on, et su arst teaks, milliseid ravimeid sa võtad, kaasa arvatud rasestumisvastased tabletid. Mõned ravimid sisaldavad östrogeeni või progestiini, mis võivad testitulemusi mõjutada. Samuti peaks arst teadma, kas sul on varem olnud ebanormaalseid Pap- või HPV-testi vastuseid.
Väldi vahekorda vähemalt 24 tundi enne testi, kuna see võib tulemusi mõjutada. Samuti ära kasuta spermitsiide ega tupe loputusi (üldiselt pole soovitatav). Kui oled neitsi või väikese kehaehitusega, võib väiksem spekulum olla mugavam. Küsi selle kohta arstilt.
Ajasta test väljapoole menstruatsiooni
Püüa vältida testi planeerimist menstruaaltsükli päevadele. Testi saab küll teha ka menstruatsiooni ajal, kuid tulemused võivad olla vähem täpsed.
Anna kindlasti arstile teada, kui oled rase
Enamasti on Pap- või HPV-testi tegemine ohutu kuni raseduse 24. nädalani. Pärast seda võib test olla valulikum. Pärast sünnitust oota testimisega 12 nädalat, kuna varajased tulemused võivad olla eksitavad.
Tunne end turvaliselt
Testid lähevad ladusamalt, kui oled rahulik. Hinga ja püsi rahulik. Testid ei tohiks olla valusad, kuid võivad olla ebamugavad. Mõned naised tunnevad ka väikest näpistust. Kui sa kardad valu, võid võtta tund enne testi käsimüügis valuvaigisti.
Kui oled kogenud seksuaalset vägivalda või sul on ärevus, mis raskendab testimist, anna sellest arstile teada – koos saab olukorra mugavamaks muuta.
Kui pärast testi märkad vähest määrimist, ära ehmu – see on tavaline. Kuid kui verejooks jätkub, räägi oma arstiga.
Testi tulemused
Tulemused on tavaliselt teada 1–3 nädala jooksul. Võimalikud on kolm varianti:
Negatiivne/normaalne tulemus: Leiti ainult normaalsed emakakaela rakud. Edasisi protseduure ega uuringuid enne järgmist Pap-testi või günekoloogilist läbivaatust ei vaja.
Ebaselge: Test ei näita, kas emakakaelalt kogutud rakud on normaalsed või mitte. Ebaselgete tulemuste korral võib arst soovida lisauuringuid või kutsuda sind tagasi 6–12 kuu pärast.
Positiivne/ebatavaline: Kui leitakse ebatavalisi või ebaharilikke rakke, võib vaja minna lisauuringuid. Ebanormaalsed rakud ei tähenda alati, et sul on emakakaelavähk, kuid risk suureneb, kui kehas on leitud ohtlik HPV-tüvi.
Kui 3 nädalat on möödas ja sa ei ole arsti käest tulemusi saanud, helista ja küsi tulemuste kohta.
Kui tulemus on positiivne
Kerge infektsiooni korral soovitab arst kordusanalüüsi aasta pärast. Kui avastatakse tõsisemaid muutuseid või vähirakke, võidakse soovitada kolposkoopiat.
Kolposkoopia võtab umbes 15 minutit ning meenutab günekoloogilist läbivaatust – arst kasutab speculumi, et näha emakakaela. Vahel kantakse emakakaelale nõrka äädikalist või joodi lahust, et muuta muutunud rakud silmatorkavamaks. Lahus võib põhjustada kipitust või põletustunnet.
Uuritavast piirkonnast võidakse võtta väike koeproov ehk biopsia. Kui kahtlasi piirkondi on mitu, võetakse neist igaühest proov.
Kolposkoopia tulemused näitavad, kas vajad täiendavaid uuringuid või ravi.
Lameepiteelirakkude muutused
Lameepiteelirakud on õhukesed, lamedad rakud, mis moodustavad naha pealmise kihi. Pap-testi käigus tuvastatud lameepiteelirakkude muutused jaotatakse järgmiselt:
Ebatüüpilised lameepiteelirakud (ASC) on Pap-testi kõige sagedasem kõrvalekalle:
- ASC-US: määratlemata tähendusega ebatüüpilised lameepiteelirakud. Rakud ei näi täiesti normaalsed, kuid põhjus pole selge. Muutused võivad olla seotud HPV-ga või ka muude teguritega.
- ASC-H: ebatüüpilised lameepiteelirakud, millest ei saa kõrge astme kahjustust välistada. ASC-H muutused on oluliselt suurema vähiriski kui ASC-US muutused.
Lameepiteelisisene kahjustus (SIL) tähendab lameepiteelirakkude ebatavalist kasvu. Need jagunevad madala ja kõrge astme kahjustusteks:
- Madala astme lameepiteelisisene kahjustus (LSIL) on kerged muutused, mida põhjustab HPV infektsioon. Noorematel naistel taandub LSIL sageli iseenesest kui immuunsus kontrollib nakkust.
- Kõrge astme lameepiteelisisene kahjustus (HSIL) on tõsisemad muutused, millel on suurem risk areneda vähiks, kui jätta ravi saamata.
Kartsinoom in situ (CIS) tähendab tugevalt muutunud rakke, mis sarnanevad vähirakkudega, kuid pole veel emakakaelast kaugemale levinud.
Lameepiteelirakkude kartsinoom (SCC) ehk epidermoidkartsinoom on vähk, mis saab alguse lamaepiteelirakkudest.
Näärmerakkude muutused
Näärmerakud paiknevad emakakaelas ja emaka limaskestas. Nende muutused tähendavad ebatavalisi muutusi emakakaela näärmekoes.
Ebatüüpilised näärmerakud (AGC) on rakud, mis ei näi normaalsed, kuid muutuste tähendust pole võimalik üheselt määrata. Endocervikaalne adenokartsinoom in situ (AIS) tähendab tugevalt muutunud rakke, mis ei ole veel emakakaelas paiknevatest näärmerakkudest kaugemale levinud.
Adenokartsinoom on vähk, mis saab alguse näärmerakkudest. Mõiste hõlmab nii emakakaelakanali vähki kui ka endomeetriumi, emakaväliseid ja muid kasvajaid.
Elame kõik kiiret elu ning liiga lihtne on oma valusid või vaevusi vähem oluliseks pidada – veelgi vähem otsida haigusi, mis endast märkugi ei anna. Ometi võivad regulaarsed uuringud olla vahe eluga ehk varajase avastamise ning IV staadiumi vähidiagnoosi vahel.
Jälgi oma menstruaaltsüklit WomanLogi äpiga. Laadi WomanLog kohe alla:
