Puberteet
Puberteet on protsess, mis tähistab üleminekut lapsepõlvest täiskasvanuikka. See on aeg, mil toimuvad nii füüsilised kui ka psühholoogilised muutused.
Tüdrukutel algab puberteet keskmiselt 9–11 aasta vanuses ja kestab kuni 15–17 eluaastani. Poistel algab see protsess tavaliselt natuke hiljem—umbes 11.–12. eluaastast kuni 16.–17. eluaastani. Küpsemise kiirus on inimeseti erinev. Kui oled oma eakaaslastest veidi ees või taga, on see täiesti normaalne.
Puberteediga seotud muutused toimuvad mitme aasta jooksul. Iga inimese areng on isiklik protsess, mille tempo ja kulg võivad olla väga erinevad. Sa ei saa oma keha rütmi muuta, kuid saad selle mõistmiseks pingutada.
Hormonaalsel tasandil on kõik need muutused tingitud signaalidest ajust. Gonadotropiini vabastav hormoon (GnRH) jõuab hüpofüüsi (mis asub aju põhjas), misjärel vabaneb verre kaks hormooni: luteiniseeriv hormoon (LH) ja folliikuleid stimuleeriv hormoon (FSH). LH ja FSH reguleerivad östrogeeni ja testosterooni tootmist. Nii tüdrukutel kui ka poistel on nii testosterooni kui ka östrogeeni, kuid nende hulk ja mõju kehale on erinevad.
FÜÜSILISED MUUTUSED
Kõige nähtavamad on just füüsilised muutused. Noorukid kogevad kasvu pikkuses, kehaproportsioonides, kehakaalus ja karvasuses, kui nad muutuvad lapsest nooreks täiskasvanuks.
Kehakarvad
Karvade kasv (seal, kus neid varem polnud) on üks esimesi märke puberteedi algusest. Nii poistel kui tüdrukutel hakkavad karvad kasvama kaenla alla ja suguelundite piirkonda. Jalgade ja käsivarte karvad muutuvad samuti paksemaks ja tumedamaks. Karvatüüp on inimeseti erinev—seda saad aimata näiteks vaadates oma vanemaid.
Poistel tekib näokarvastik tavaliselt puberteedi hilisemas staadiumis, umbes viieteistaastaselt. Esmalt ilmuvad karvad ülahuulele, seejärel lõuale ja lõuajoonele. Näokarvade kasv võib olla väga erinev—mõnel poisil on juba 12-aastaselt kerget udemet, teisel võib täiskasvanueaski olla raskusi täis habeme kasvatamisega.
Mida teha oma kehal olevate karvadega, kannab sotsiaalset ja kultuurilist tähendust, kuid lõppkokkuvõttes on oluline, et teeksid otsused enda jaoks. Mõned on tundlikumad raseerimisjärgse ärrituse suhtes või kalduvamad sissekasvanud karvadele. Selliste tundlikkuste leevendamiseks on palju tooteid, kuid vahel on parim lasta karvadel lihtsalt kasvada.
Mõned soovitused, kui otsustad raseerima hakata:
- Uuri, mis tüüpi raseerija sulle kõige paremini sobib. Sirged raseerijad, elektrilised raseerijad—valikuid on mitmeid, nii et tee eeltööd (ja kindlasti alusta alati uue ja puhta raseerijaga).
- Niisuta nahk, mida soovid raseerida, ning kasuta geeli, kreemi või vahtu. See aitab hoida karvades niiskust, muutes need pehmemaks ja lihtsamini lõigatavaks ning tekitab tera ja naha vahele kaitsekihi. Kui raseerid jalgu või intiimpiirkonda, võib olla mugavam seda teha duši all või vannis, kuna seal on privaatsus ning nahk on juba märg.
- Kasuta vähest survet, sest liiga tugev surumine võib põhjustada haavu. Ole eriti ettevaatlik kontide, nagu pahkluud, põlved ja lõuajoone ümbruses ning muidugi—intiimpiirkonnas.
- Vaheta raseerija tera regulaarselt. Tühi tera tõmbab karvu, mitte ei lõika, ning sagedasel kasutamisel kogunevad terade vahele karvad ja surnud nahk.
- Ära jaga raseerijat—hoia oma hügieenitarbed ainult enda jaoks.
Suguelundid
Lisaks karvade kasvule on poistel üheks esimeseks märgiks peenise ja munandite suurenemine, munandite laskumine ning munandikoti järkjärguline tumenemine. Suguelundid muutuvad mitme aasta jooksul ja on tavaliselt täielikult välja arenenud umbes 18. eluaastaks.
Sellel ajal hakkavad poisid ka sagedamini erektsioone kogema. Erektsioon võib tekkida ükskõik millal ja selle sagedus on väga erinev—ühe kuni mitmekordse erektsioonini päevas. See sõltub vanusest, seksuaalsest küpsusest ja paljudest muudest juhuslikest teguritest (erektisoon võib olla täiesti põhjuseta). Erektsioonid esinevad ka une ajal, mille tulemusena toimub seemnepurse ehk „märg unenägu“. Need unenäod on puberteedi ajal tavalised ning algavad siis, kui keha testosterooni tootmine suureneb. Selle protsessi üle vähese või olematu kontrolli omamine võib olla tülikas ja piinlik, kuid pea meeles—sa pole esimene, kes sellega kokku puutub, ja kindlasti mitte viimane.
Tüdrukutel muutub sellel ajal häbemepiirkond järk-järgult suuremaks ja väljendunumaks—häbememokad (suured välised voldid) muutuvad nähtavamaks, väiksed häbememokad arenevad, häbemepilu ja kliitor suurenevad pisut. See toimub tavaliselt kaks kuni kolm aastat enne esimese menstruatsiooni algust.
Rinnad
Rindade areng algab väikese paistetuse ja tundlikkusega nibu all. Märkad väikest kõrgemat nukki nibu taga (seda nimetatakse rindade pungaks), mis aja jooksul suureneb. Nibud ja nende ümbrus (areool) muutuvad suuremaks ja tumedamaks. Sageli arenevad rinnad erineva tempoga ning kuigi teine rind jõuab aja jooksul järele, ei pruugi nad kunagi olla täpselt ühesuurused. Peaaegu kõigil naistel on rindade suuruses väike erinevus — täiuslikult sümmeetrilist keha ei eksisteeri.
Kui rinnad hakkavad arenema, võid tunda vajadust hakata kandma rinnahoidjat. See võib olla eriti kasulik kehalise tegevuse ajal, sest kasvavad rinnad võivad olla hellad—sa ei taha, et su keha piiraks sind tegemas asju, mis sulle meeldivad. Rinnahoidjaga harjumine võib aega võtta ning õige suuruse ja tegumoe leidmine ei pruugi olla nii lihtne kui see esmapilgul võib tunduda, kuid õigesti valitud pesu teeb su elu tunduvalt mugavamaks. Rinnahoidja suurusel on number (rinnakorvi alla mõõdetud rinnaümbermõõt) ja täht (korvi suurus). Esimest korda rinnahoidjat ostes võiksid nõu küsida kelleltki, kes on süsteemiga tuttav – olgu see usaldusväärne sõbranna, pereliige või poe konsultant.
„Haid nädal“
Sinu esimene menstruatsioon tuleb umbes 2–2,5 aastat pärast seda, kui rinnad arenevad. Alguses võivad päevad tulla ebaregulaarselt, sest keha vajab aega hormoonide tasakaalu reguleerimiseks. Menstruaaltsükkel peaks aasta jooksul muutuma stabiilsemaks, kuid mõnel võib see aega võtta kauem. Levinud märk selle kohta, et keha on valmis muutuseks, on tupest väljutus—selge kuni valkjas, kergelt kleepuv eritis, mida võib vahel aluspesus märgata. See ilmneb umbes pool aastat kuni aasta enne esimest menstruatsiooni.
Enamik tüdrukuid saab esimese menstruatsiooni 12–13 aastaselt, kuid iga vanus vahemikus 10–15 on täiesti normaalne. Mõned menstruatsiooni füüsilised sümptomid, mis annavad märku päevade saabumisest, on: tundlikud rinnad, puhitused, veepeetus, lihas- ja liigesevalu, peavalu, akne, kõhukrambid, kõhulahtisus või kõhukinnisus, alaseljavalu, raskused uinumisega, väsimus. Kõiki neid sümptomeid ei pruugi kogeda—mõnel tüdrukul ei pruugi olla ühtegi sümptomit—see on lihtsalt võimalikest vaevustest nimekiri. Enamiku jaoks piisab kõhukrampide leevendamiseks käsimüügiravimitest ning paljusid muid sümptomeid saab leevendada tervislikke eluviise järgides.
Loe menstruatsioonitsükli kohta lähemalt siit.
Lihased & kaal
Poistel kasvab testosterooni tootmise suurenemise tõttu märgatavalt lihasmass. Lihased suurenevad esmalt mahus ja hiljem jõus ning vastupidavuses, kuna kopsud ja vereringesüsteem arenevad. Samavanustel poistel esineb märgatavaid erinevusi, sest igaüks areneb omas tempos. Tüdrukutel suureneb lihasmass puberteedi ajal samuti, kuid tavaliselt leebemalt.
Poisid märkavad sageli ka hääle muutumist madalamaks. Poiste kõri kasvab puberteedi ajal nii kiiresti, et see venitab häälepaelte võimekust ning tulemuseks on hääle "murdemine". Tavaliselt kestab see kõikuv periood vaid paar kuud.
Kaalutõus võib olla puberteedi soovimatu osa, kuid see on organismile arenguks hädavajalik—noorukiikas vajab keha lisaressursse. Võib olla harjumatu muutuda kõhnast lapsest kurvikaks teismeliseks, kuid keskendumine negatiivsetele muutustele pole kasulik, eriti kui see viib toitumise piiramisele. Enese eest hoolitsemine on alati olulisem kui mingi kindla välimuse hoidmine. Oma keha armastamine on oluline osa sellest. Kui oled liigse kaalu pärast murelik, räägi vanemate või arstiga, et veenduda, kas areng kulgeb nii nagu peab.
Nahk & higi
Nii tüdrukutel kui ka poistel suureneb rasunäärmete aktiivsus—enim asuvad need seljal, rinnal, kaelal, õlgadel ja näol. Rasueritus on oluline osa kehale vajalike looduslike õlide koostisest, kuid paljudel noortel töötavad näärmed puberteedi ajal üle ning see võib põhjustada pooride ummistumist.
Seda tuntakse aknena. Mõni põeb vaid aeg-ajalt vistrikuid, teised võitlevad nahaprobleemidega täiskasvanueani. Ükskõik, milline su nahk ka poleks, selle eest hoolitsemine—puhastamine, niisutamine, kaitsmine päikese eest—aitab sul tunda ja välja näha parem.
Higistamine muutub puberteedieas samuti märgatavamaks. Higinäärmed muutuvad aktiivsemaks ja eritavad rohkem. Higi ise on lõhnatu, kuid naha bakterid lagundavad selle aminohapeteks, mille tulemusel tekib halb lõhn. Et lõhnade vastu võidelda, käi sagedamini duši all või vannis, pöörates eriti tähelepanu kaenlaalustele, jalgadele ja suguelunditele. Deodorandi või antiperspirandi kasutamine aitab vähendada lõhna, eriti füüsilise aktiivsuse ajal.
PSÜÜHILISED MUUTUSED
Koos füüsiliste muutustega toob puberteet kaasa ka sügava psühholoogilise arengu. Suureneb abstraktse mõtlemise võime, teiste seisukohtade mõistmine ja eneseanalüüs, mis on olulised suhtlemises. Noorukid õpivad kasutama toimetulekuoskusi ja saavad paremini aru, kuidas eri olukordades käituda. See on aeg, mil hakkad küsimusi esitama teiste tõekspidamiste kohta, neid kahtluse alla seadma ning kujundama oma arusaamu sellest, kuidas maailm toimib.
Individuaalsus
Just puberteedis kujunevad iseseisvus ja isiklik identiteet ning algab seksuaalne eneseavastamine. Teismelisena kujunevad sul oma väärtushinnangud, mis ei pruugi alati kattuda vanemate või perekonnaga. Olulisemaks muutub eakaaslaste heakskiit, perekonna aktsepteering ei ole enam nii oluline. Tekib soov samaaegselt kuuluda ja eristuda, mis toob endaga kaasa tundlikkuse sotsiaalse surve suhtes.
Hormonaalsete muutuste tõttu kõigub teismeliste tuju sageli eufooria, viha, ärevuse ja kurvameelsuse vahel. See võib põhjustada konflikte ja arusaamatusi. Meeleolukõikumised on küll normaalsed, kuid lahendamata probleemid võivad viia vaimse tervise probleemideni. Kui tunned end ülekoormatuna või hirmul, räägi kellegagi, keda usaldad, või vajadusel leia spetsialist, kes aitab sul olukorrast läbi tulla.
Seksuaalsus
Puberteediga kaasneb ka oma seksuaalse identiteedi arenemine ning seksuaalsete soovide mõistma hakkamine. Meid mõjutavad ümbritsev sotsiaalne ja perekondlik keskkond ning ka juurdepääs infole, haridusele ja võimalustele seksuaalsuse teemadel. Samuti sõltub arusaam ja suhtumine seksuaalsusse isiklikest omadustest ja temperamendist.
Enamasti algab seksuaalne avastamine iseendast. Masturbeerimine—eriti naissoost masturbeerimine—on endiselt stigmatiseeritud. Tegelikult on see täiesti normaalne osa arengust ning, nagu iga seksuaalne tegevus, isiklik valik. Akt ise pole kahjulik (kui seda mitte ebanormaalselt palju teha), kuid paljudesse juurdunud häbitunne on kahjulik. Kui see häbitunne sisendab endasse, võib see kesta aastaid, aastakümneid või terve elu ning takistada seksist ja masturbeerimisest rõõmu tundmist.
Paljude jaoks järgneb peagi seksuaalne avastamine koos teise inimesega, millega kaasneb lisariske. On tähtis õppida, kuidas seksides oma tervist ja turvalisust kaitsta—vähendada soovimatu raseduse, suguhaiguste ja isikliku trauma riski. Kuid kogu vastutus ei saa langeda ainult noortele endile. Kui põhjalik, eelarvamusteta seksuaalkasvatus puudub, jääb sageli üle ainult sõpradelt saadud info, müüdid, kuulujutud, pornograafia ja muu internetist leitu.
Tähtis on teadvustada, et see kummaline ebamugavustunne, mida paljud seksiteemadel rääkides tunnevad, ei tulene seksist või naudingust endast. Häbitunne seksiga on õpitud käitumine, põlvest põlve edasi kandunud vaikiv norm. Häbitunde, hirmu ja ebamugavuse õhkkond takistab avatud suhtlemist ning ei võimalda ennast ja teisi kaitsta. Lõppkokkuvõttes teeb see rohkem kahju kui kasu. Saame paremini.
See pole kellelegi lihtne
Puberteedi pidevad muutused võivad olla kui veider ameerika mägede sõit, mil on palju uut infot ja senitundmatuid tundeid, kuid kui kohtled end lahkelt, astud täiskasvanuikka uue iseseisvuse, suurema emotsionaalse küpsuse ja tugevama enesetundega.
Saad oma menstruatsioonitsüklit jälgida WomanLogi rakenduses. Lae WomanLog alla:
