Rinnavähk: diagnoos, ravi ja ennetus
Rinnavähk on vähk, mis areneb rinnakoes. See vähitüüp esineb enamasti naistel, kuid võib mõjutada ka mehi. Ellujäämisvõimalus suureneb märkimisväärselt, kui vähk avastatakse varakult.
Meditsiini arenguga on rinnavähiga patsientidel tunduvalt paremad ellujäämisvõimalused. Kaasaaitavad tegurid, nagu suurem teadlikkus, regulaarsed sõeluuringud ja parem üldine arusaam vähist, on kõik mänginud osa selle haiguse tänapäevases ravis.
Kuidas areneb rinnavähk?
Rinnavähk tähendab ebanormaalset rakukasvu rinnakoes, mis areneb kasvajaks. Need kasvajad tekivad sageli piimajuhades ning võivad ravi puudumisel levida rinnas teistesse piirkondadesse.
Keda mõjutab rinnavähk?
Rinnavähk võib tabada igas soost inimesi, kuid naistel esineb seda sada korda sagedamini kui meestel. Naiste rinnad arenevad kolme kuni nelja aasta jooksul, protsess lõpeb umbes 14-aastaselt. Rindade kujunedes muutuvad rakud tundlikuks östrogeeni ja teiste hormoonide, sh keskkonna hormoonhäirjate suhtes. See muudab nad vastuvõtlikumaks ebanormaalsele rakkude arengule. Meestel piimarinda välja ei arene ning nende rinnarakud jäävad passiivseks, muutes nad vähem vastuvõtlikuks sellele vähile.
Kuidas mõjutab sünnitamine naise rinnavähi riski? Vastus on keeruline ja pole veel täielikult mõistetud. Vahetu mõju on riski veidi suurendada. See tõus kestab ligikaudu kümme aastat. Seejärel mõjub sünnitus hoopis vastupidi—kümme aastat hiljem on sünnitanud naiste rinnavähi risk mõnevõrra väiksem kui neil, kes pole sünnitanud.
Kuigi juba naine olemine suurendab rinnavähi riski, haigestub tegelikult vaid umbes 12% naistest. Riskifaktorid jagunevad kaheks: muudetavad (asjad, mida saad muuta) ja püsivad (asjad, mida ei saa muuta).
Muudetavate riskitegurite hulka kuuluvad rasvumine, rohke alkoholi tarbimine, suitsetamine, teatud toitumisharjumused, vähene kehaline aktiivsus ja hormonaalsete rasestumisvastaste vahendite kasutamine, eriti teatud sünteetilise östrogeeni vormid. Siiski ei ole seosed nende tegurite ja rinnavähi vahel alati lihtsad või otsesed.
Rohkem teavet leiad meie artiklitest hormonaalse ja mittehormonaalse rasestumisvastase kaitse kohta.
Püsivate riskitegurite hulka kuuluvad:
- Vanus – üle 50-aastased naised haigestuvad sagedamini, kuid varakult sünnitanud naised võivad saada pikaajalise riski vähenemise.
- Pärilikkus – rinnavähi esinemine lähisugulastel suurendab naise haigestumise riski. Mida lähedasem sugulane, seda suurem risk.
- Kokkupuude ioniseeriva kiirgusega – kiiritus võib põhjustada mitut tüüpi vähki, sh rinnavähki.
- Tihe rinnakude – naistel, kelle rinnas on vähe rasvkude ja palju tihedat rinnakude, on rinnavähi risk kõrgem kui madalama tihedusega rinnaga naistel.
- Hormonaalsed tasakaalutused – naised, kellel on kõrgenenud östrogeenitase, haigestuvad suurema tõenäosusega, kuna rinnavähk on otseselt seotud östrogeeni liiasusega.
Loe rohkem naissuguhormoonide kohta meie artiklis siin.
Rinnavähi liigid
Rinnavähk liigitatakse tüüpideks, staadiumiteks ja astmeteks. Staadium näitab, kui kaugele vähk on levinud või kas üldse on levinud. Vähi aste kirjeldab kasvajarakkude seisundit – kas nad sarnanevad tavaliste rinnarakkudega või on muutusi rohkem.
Vähi liigid võivad olla mitteinvasiivsed või invasiivsed—vähk, mis levib välja kudedest, kus ta algselt arenes. Rinnavähk jaguneb enamasti järgmistesse liikidesse:
- Invasiivne ductaalne rinnavähk – algab piimajuhades ja levib ümbritsevasse koesse.
- Invasiivne lobulaarne rinnavähk – tekib lobulites (piima produtseerivad näärmed) ja levib ümbritsevatesse kudedesse.
- Ductal carcinoma in situ – mitteinvasiivne vähk, mis areneb piimajuhades.
- Lobular carcinoma in situ – mitteinvasiivne vähk, mis tekib lobulites.
Iseuuring ja rinnavähi sümptomid
Rinna iseuuring on ennetav samm, mida saab teha kodus. Regulaarne rindade kontroll aitab märgata muutusi, mis vajavad arsti ülevaatust.
Iseuuringu tegemisel on ajastus oluline, sest menstruaaltsükkel mõjutab rindade hellust ja suurust. Kohanda aeg vastavalt oma kogemustele – enamasti on rinnad vähem hellad umbes nädal pärast menstruatsiooni algust.
Alusta isevaatlust vaadates, kas on muutusi rinnakuju või suuruse osas. Kas nibud näevad välja samasugused? Rinnavähi tunnused on muu hulgas taguripidi pöördunud või värvi muutnud nibu. Igat laadi ebatavaline eritis (selge või verine) vajab tähelepanu. Teised sümptomid on näiteks turse, lööve, punetus või muutused rindade täidluses.
Jätka õrna katsumisega sõrmeotstega, liikudes ümber pehme koe ja nibude. Otsi tükke või sõlmi. Märka iga ebamugavust või valu. Tõsta järgmiseks käed üles ja tunne ka rinna külgi ning kaenlaaluseid, kus asuvad lümfisõlmed. Jälgi sealgi võimalikke valusid, tükke või sõlmi.
Mida võid leida?
Kui leiad midagi ebatavalist, ära satu paanikasse. Rinnavähk ei ole ainus põhjus muutusteks, kuid igaks juhuks tasub arstiga nõu pidada.
Rinnatükid – kuigi need tekitavad hirmu, pole need üheksal juhul kümnest pahaloomulised. Tükkide ilmumine on sageli seotud hormoonide kõikumistega organismis. Healoomulised tükid on tavaliselt väikesed (kuni 2 cm) ja neid saab nihutada.
Rindade hellus – enamasti põhjustavad seda hormonaalsed muutused. Rinnad võivad olla hellad või valulikud enne menstruatsiooni, hormonaalsete rasestumisvahendite kasutamisel, raseduse või muude reproduktiivtervise sündmuste ajal. Hormonaalne valulikkus kaob iseenesest; põletikuline valu aga jääb ja süveneb. See kipub olema koondunud ühte piirkonda ning tugevneb ajapikku.
Rinna kuju ja nahk. Enamikul naistest pole rinnad sümmeetrilised ja see on täiesti normaalne. Rinna kuju võib muutuda ka menstruaaltsükli jooksul – tsükli lõpul võib rind tunduda täidlasem. Rasedus ja sünnitus mõjutavad samuti rinnakuju. Millele peaks tähelepanu pöörama: punetus, turse või naha ärritus rinnal või selle ümbruses. Suuruse muutus, eriti kui see puudutab vaid üht rinda, võib olla ohumärk.
Diagnoos ja ravi
Kui sinu sümptomid viitavad vähile, suunab arst sind onkoloogiaosakonda lisauuringutele. Esmased uuringud pole tavaliselt invasiivsed—ultraheliuuring ja mammograafia (rindade röntgen). Kui neid uuringuid tulemusel leitakse rinnakoes muutusi, võetakse biopsia kasvaja olemasolu selgitamiseks.
Ravi sõltub vähi tüübist, staadiumist ja astmest—kui suured on kasvajad ning kui kaugele on vähk levinud. Levinumad ravimeetodid on:
- Osaline operatsioon (lumpektoomia)—mitteinvasiivsete kasvajate korral eemaldatakse vaid kahjustatud piirkond.
- Mastektoomia (rinna eemaldamine)—vaja, kui vähk on levinud ümbritsevasse koesse.
- Lümfisõlmede operatsioon—kui vähk levib lümfisõlmedesse, võib osa neist olla vaja eemaldada.
- Kiiritusravi—rakkude hävitamiseks kasutatakse röntgenkiirgust; pärast mastektoomiat soovitatakse kiiritusravi, vältimaks vähi taasteket.
- Keemiaravi ja hormoonravi – kasutatakse ravimeid või hormoone vähi vähendamiseks ja vähirakkude hävitamiseks. Arstid soovitavad sageli keemiaravi nii enne kui pärast operatsiooni, et vähendada kasvaja suurust ning eemaldada vähem kude.
Elu rinnavähiga
Rinnavähi diagnoos mõjutab ka vaimset tervist. Paranemine hõlmab nii füüsilist kui ka vaimset heaolu. Oluline on mitte jääda nende tunnetega üksi. Abi võib olla sõbrast, pereliikmest või isegi võõrast. Vali lahendus, mis sind kõige rohkem toetab.
Rinnavähi ravi mõjutab paljusid eluvaldkondi—suhted ja pere, rahalised võimalused, vaimne seisund ning enesehinnang. Paljud naised peavad pärast mastektoomiat ja keemiaravi leidma uue positiivse mina-pildi. Need ravimeetodid toovad nii emotsionaalseid kui ka kehalisi muutusi, mis on vahel rasked aktsepteerida. Vähiravimid võivad tekitada halba enesetunnet ning kogu haiguse ja ravi protsess kurnab naise jõuvarusid. Toetuse ja toimetulekuviiside leidmine on taastumiseks väga oluline.
Teraapiast võib olla abi vähihaigete enda olukorra mõistmisel ja parandamisel. Paljud rinnavähiga patsiendid leiavad lohutust grupiteraapias, kus teised sama kogemusega inimesed jagavad oma lugusid. See aitab tunnetada ühtekuuluvust ja mõista, et ka vähi vastu võideldes ei pea olema üksi.
Saad oma tsüklit jälgida kasutades WomanLogi. Laadi WomanLog kohe alla:
