Suu Tervis – Neli Levinumat Probleemi ja Kuidas Neid Ennetada
Me kõik teame, et korralik suuhügieen on tugevate ja tervete hammaste jaoks hädavajalik. Sageli pöörame oma suu tervisele aga tähelepanu alles siis, kui midagi hakkab viltu minema. Tegelikult peaks eesmärk olema probleemide ennetamine juba enne, kui valu tekib, sest hambavalu ja igemehaigused võivad olla tugevad ning ravimata jätmise korral viia tõsisemate tervisemuredini. Sellest artiklist leiad infot nii hammaste tervise hoidmise kohta kui ka selgituse, miks suuhügieen on nii oluline.
Suu tervis võib tunduda väikese osana Sinu üldisest heaolust, kuid suuõõne probleemid mõjutavad otseselt seedimist ning suurendavad südame-, kopsu- ja veresoonkonnahaiguste ning diabeedi riski. Kehv suuhügieen võib mõjutada ka raseduse kulgu, enesetunnet, enesekindlust ja rahakotti. Levinud mured nagu kaaries või igemehaigused on hambaarstil ravitavad, kuid suuvähk võib olla eluohtlik ning vajab intensiivsemat sekkumist.
Hamba anatoomia
Enne kui käsitleme hammaste terviseprobleeme, vaatame üle hamba ehituse, et mõista, miks teatud seisundid põhjustavad valu, veritsust ning muid sümptomeid.
Hambal on kaks osa: kroon—hammaste nähtav osa—ja juur, mis kinnitub igeme all oleva luu külge.
Igal hambal on kolm kihti:
- Hamba välimine, valge kiht, mis puutub kokku toidu, sülje ja kõige muuga, mis suhu satub, on email. See kõva, õhuke ja poolläbipaistev kiht kaitseb sisemist hammast kahjustuste ja nakkuste eest ning isoleerib äärmuslike temperatuuride eest. Kuigi hambavaemail on organismi kõvem kude, võib see siiski murduda, kuluda ja praguneda.
- Järgmine kiht, mis moodustab hamba põhiosa, on dentiin. See on emailist oluliselt pehmem ning paljastudes tundlikum ja vastuvõtlikum kahjustustele ja infektsioonidele.
- Kõige seesmine kiht on pulbiruum. Pulb on pehme kude, mis sisaldab närve ja veresooni – see varustab hammast hapnikuga ning annab valuaistingu. Nakkus, mis jõuab sellesse piirkonda, võib põhjustada tugevat valu.
Nüüd vaatame, mis võib juhtuda, kui me ei pööra suuhügieenile piisavalt tähelepanu.
Neli suuhügieeniga seotud haigust: sümptomid ja ennetus
Kaaries
Kaaries ehk hambakivi tekib suus olevate bakterite tõttu. Need bakterid toodavad happeid, mis lõhuvad hambavaemaili. Kaaries ilmneb peamiselt hammaste kroonidel, kus hambad puudutavad üksteist ja satuvad kontakti toiduga, kuid võib tekkida ka igemete all või hammaste vahel.
Enamik inimesi kogeb elu jooksul vähemalt kord kaariest. Alguses pole see suur probleem, kuid kui seda ei ravita, võib süveneda krooniliseks valuks ja viia hammaste kaotuseni. Raskematel juhtudel võivad bakterid sattuda hamba kaudu vereringesse ja põhjustada tõsise infektsiooni.
Kaariese sümptomid
- mustad, pruunid või kollased plekid emailil
- tundlikkus temperatuuri suhtes
- hambavalu
- terav valu söömisel või joomisel
- paistetus nakatunud piirkonnas
- halb hingeõhk või imelik maitse suus
Kahjuks ei põhjusta kõik karioossed kahjustused varases staadiumis valu, mistõttu võivad need jääda märkamata. Õnneks aitab lihtne suuhügieeni rutiin hoida hambad aastate jooksul tugevad ja terved.
Kuidas parandada suuhügieeni ja vältida kaariest?
- Pese hambaid vähemalt kaks korda päevas. Söömisel jääb suhu väikesi toiduosakesi. Kui hambaid regulaarselt ei puhasta, moodustavad need koos süljega läbipaistva kleepuva kile ehk katu, mis katab hambaid ja kiirendab kaariese teket. Katust leiavad bakterid magusat toitu ning tootes hambaemaili hävitavaid happeid. Et baktereid eemal hoida, pese hambaid õrnalt, hommikul ja õhtul, pehme hambaharjaga, mis ei lõhu hambaid ega põhjusta igemete taandumist. Kuigi fluoriidi üle on arutletud, soovitab enamik hambaarste siiski fluoriidiga hambapastat, kuna see tugevdab emaili ja takistab bakterite vohamist.
- Kasuta hambaniiti iga päev. Hambaniit eemaldab toidujäägid, mis jäävad hammaste vahele ja kuhu harjaga ligi ei pääse. Hambaniite on erinevat tüüpi – sünteetilisi ja looduslikke, vahatatud ja vahatamata, lõhnastatud ja lõhnastamata. Valik sõltub Sinu hammaste vahedest ja tekstuurist. Mõnele sobivad paremini hambatikud, teistele meeldib õhu- või veeflosser, mis puhastab hambavahed eriti tõhusalt.
- Väldi suhkrurikkaid ja happelisi toite. Bakterid toituvad süsivesikutest, mida leidub paljudes armastatud toitudes: maiustused, saiakesed, leib, pasta, rosinad, piimatooted ja paljud muud. Nendes sisalduvad suhkrud lagunevad bakterite poolt hapeteks, mis kahjustavad emaili. Ka happelised toidud ja joogid – tsitrused, kohv, vein, karastusjoogid – kiirendavad protsessi.
- Kaitse hambaid bruksismi eest. Bruksism on tahtmatu hammaste krigistamine või kokku surumine. See võib toimuda päeval, kuid öine bruksism on eriti ohtlik: une ajal on kontroll oma hammustuse jõu üle puudulik. Pikaajaline lõugade kokkusurumine kulutab hambavaemaili ning avab dentiini bakteritele. Selle vältimiseks loe lähemalt kõik bruksismi kohta.
Aftid
Aftid on väikesed, valulikud haavandid, mis tekivad suu limaskestal—tavaliselt huultel või põse seesmisel pinnal, kuid võivad esineda ka igemetel, keelel või suulael. Need võivad muuta söögi ja joogi tarbimise väga ebamugavaks. Aftide tekkele eelneb sageli torkiv või kõrvetav tunne, mis kiiresti areneb punetavaks kohaks ja hakkab valutama. Paari päeva jooksul kujuneb sellest haavand. Täpset põhjust, miks aftid tekivad, ei teata, aga üheks võimalikuks teguriks on vitamiini puudus.
Aftide tüübid:
- Väikesed aftid on läbimõõduga alla 1 cm ja enamasti kahjutud (v.a valu). Nad on ümmargused, keskelt valged, servadest punetavad ja paranevad tavaliselt nädala jooksul ilma ravita. Valge osa on haava osa, mis sisaldab surnud baktereid ja kudet. Ära näpi ega püüa neid katki torkida – see halvendab seisundit. 85% aftidest on väikesed.
- Suured aftid on palju suuremad ja sügavamad, sageli ebakorrapärase kujuga. Need katavad suuremat pinda (1–3 cm) ning võivad olla väga valulikud ning paranevad mitu nädalat. Umbes 10% kõikidest aftidest kasvab nii suureks.
- Herpetiformsed aftid ilmuvad väikeste kobaratena, mis on nõelapea suurused. Need moodustavad alla 5% kõigist aftidest, vahel võivad üksteisega ühineda ja moodustada ühe suure haavandi.
Kuidas aftisid ravida?
Enamik aftisid möödub paari päeva või nädalaga ise. Kuna need on valulikud, võid protsessi kiirendada suud sooja soolase veega loputades. Apteegist saab käsimüügiravimeid (geelid, salvid), mis leevendavad valu ja vähendavad põletikku. Raskematel juhtudel võib arst määrata antibiootikume või soovitada haava kauteriseerimist, et eemaldada kahjustatud kude ja takistada nakkuse levikut.
Kuidas aftisid ennetada?
Päris kindlat viisi aftide täielikuks vältimiseks pole. Haavandid võivad ette tulla igaühel, kuid on mõningaid riskitegureid (nt pärilikkus). Ära hoia aftide teket, söö tasakaalustatult, piira väga happelisi toite ja lõpeta suitsetamine. Kudede vigastused (nt põse seest hammustamine) võivad samuti haavandit esile kutsuda, seega ole õrn oma suuga. Kui traksid, suukaitse või hambakrigin põhjustavad limaskestavigastusi, räägi hambaarstiga.
Kellel esineb kõige sagedamini aftilisi haavandeid?
- 20ndates eluaastates noortel
- naistel enne menstruatsiooni
- suitsetajatel ja tugevate alkoholi tarvitajatel
- stressis inimestel
- neil, kellel on immuunsust pärssivad haigused (nt luupus, Behceti tõbi, tsöliaakia, haavandiline koliit, Crohni tõbi või HIV/AIDS)
Igemehaigused
Igemete põletik ehk gingiviit tekib bakterite vohamise tõttu. Igemed võivad paistes olla ja veritseda harjamisel või niiditamisel. Ravita jätmisel võib gingiviit areneda tõsisemaks – parodontiidiks, mille korral infektsioon jõuab hambakinnitajate ja lõualuuni.
Miks igemed muutuvad ebaterveteks?
Katuga kaetud igemed tõmbuvad tagasi ning tekivad taskud, mida on raske puhastada. Sellistes pesades paljunevad bakterid kiiresti. Kui olukord süveneb, saavad igemed kannatada ja hambad võivad lõpuks välja kukkuda. Kui gingiviiti varakult ravida, on see täielikult pöörduv.
Igemehaiguste sümptomid
- Veritsevad igemed – see on esimene ja kõige sagedasem sümptom. Põletikulised igemed veritsevad juba harjamise või niiditamise käigus, raskematel juhtudel isegi söömisel.
- Punetavad ja paistes igemed. Terved igemed on kõvad ja roosad, toon võib inimeseti pisut varieeruda.
- Igemetaskud tekivad ja suurenevad.
- Halb hingeõhk või imelik maitse suus.
- Igemete taandumine.
- Lõdvenenud hambad. Ravita jätmisel on igemehaigus kõige sagedasem hammaste kaotuse põhjus.
Kuidas ennetada igemepõletikku?
Parim viis vältida gingiviiti ja parodontiiti on hambaid õrnalt ja põhjalikult pesta vähemalt kaks korda päevas. Samavõrd oluline on niiditada. Mõned inimesed väldivad niiditamist, sest see võib põhjustada igemete veritsust, kuid hellad igemed viitavad juba põletikule. Parim viis olukorra parandamiseks on katu eemaldamine ning seeläbi ka bakteritest lahti saamine. Kui niiditamine on liiga valulik või veritsev, proovi vee- või õhuflosserit – need puhastavad tõhusalt hambavahed.
Loputa suud pärast pesemist suuveega. Kui Sul on juba gingiviit, võib hambaarst soovitada tugevat antibakteriaalset suuvett, mis aitab põletikku vähendada.
Külasta regulaarselt hambaarsti – hambahügienist suudab katu ja hambakivi eemaldada põhjalikumalt kui kodus. Ka 1–2 korda aastas puhastus aitab ennetada põletikku ja infektsiooni.
Ja lõpeta suitsetamine, kui Sa pole seda veel teinud.
Suu vähk
Suu vähk on siinse nimekirja kõige tõsisem suuprobleem. Mõnikord võib see lõppeda surmaga. Paraku on see üsna levinud vähk – haigestumus suureneb ning üha enam haigestuvad noored inimesed. Suuvähi 5-aasta elulemuse määr on 68,5%.
Millised on suu vähi esimesed tunnused?
Sarnaselt teistele vähkidele võib suu vähki algstaadiumis olla raske märgata. Selle sümptomid võivad sarnaneda teistele suuhaigustele.
Mida jälgida:
- püsivad haavandid suus, mis kestavad kauem kui paar nädalat
- tükid keele all, suus või kaelas
- valged või punased laigud suus ja keelel
- keele või suu muude osade tuimus
- kõnehäired
Mis põhjustab suu vähki ja kuidas seda ennetada?
Kahjuks ei ole keegi vähist täiesti kaitstud, kuid riski on võimalik vähendada. Levinumad põhjused:
- Suitsetamine ja tubakatoodete närimine. Umbes 85–90% suuvähi juhtudest on seotud tubakaga.
- Alkoholi tarbimine. U 35% juhtudest seostatakse alkoholi tarvitamisega.
- Kehv toitumine ja oluliste toitainete puudus. Immuunsus vajab palju vitamiine ja mineraalaineid (puuviljad, köögiviljad, seemned, kala, tailiha), et keha vähivastu kaitsta ning hoida suud tervena.
- Inimese papilloomiviirus (HPV) tüüp 16. Umbes 25% suu vähi juhtudest on seotud HPV-ga – enim levinud sugulisel teel leviv viirus. HPV võib levida vaginaalse, anaalse ja oraalseksi kaudu või tiheda nahakontakti teel. Uuri rohkem kuidas HPV levib, selle sümptomite kohta ja ennetusest.
Kahjuks pole vähkide suhtes immuunsust, kuid riski saab vähendada toitaineterikka menüü, tubaka ja alkoholi vältimisega.
Kiired tervisenipid hammaste ja igemete jaoks
- Pese hambaid kaks korda päevas, jälgides 30/30 reeglit: Oota vähemalt 30 minutit pärast söömist või joomist, enne kui puhastad hambaid, ja oota vähemalt 30 minutit pärast harjamist enne söömist või joomist (välja arvatud vesi).
- Kasutage hambaniiti iga päev, mitte ainult siis, kui midagi on hambavahele jäänud.
- Puhasta keelt spetsiaalse kraabitsaga, et eemaldada liigsed bakterid.
- Joo rohkem vett, et osa baktereid suust välja loputada.
- Söö krõmpsuvaid köögivilju, see tugevdab lõualuud ja toetab hammaste tervist.
- Ära mine kunagi magama ilma hambaid pesemata – Sa ei taha, et bakterid öö läbi Su hammastel pidutsevad.
- Vaheta hambaharja iga 3 kuu tagant.
- Harja hambaid 45-kraadise nurga all, et puhastada hambakaelu ja igemetaskuid.
- Vali pehme harjastega hambahari, mis kaitseb emaili ja igemeid.
- Ära jaga oma hambaharja kellegagi, isegi mitte kaaslasega.
Lõppsõna
Suu ja hammaste probleemid võivad põhjustada palju ebamugavust, kuid lihtne igapäevane suuhügieen hoiab riski madalal, nii et saad nautida tugevaid ja terveid hambaid kogu elu jooksul.
Laadi WomanLog alla kohe:
