Tervise valeinfo, mis on suunatud naistele
Internetis leidub palju sisu, mis on suunatud naistele ning suur osa sellest käsitleb meie tervist ja heaolu. Kuigi mürgised dieedi- ja tutvumistrendid 2000ndate algusest on möödas, on „naiselikud” teemad endiselt valeinfo tõttu ohustatud ning segadusse ajavaid väiteid leidub igal kujul. See artikkel aitab sul ära tunda ebausaldusväärse info, et saaksid seda vältida.
Digiajastul on teave meil ööpäevaringselt sõrmeotstes, kuid mitte kogu see info pole usaldusväärne. Tahtlikult või tahtmatult esitavad sisuloojad aeg-ajalt eksitavat infot ning paljusid naistele suunatud teemasid on eriti lihtne moondada ja esitleda faktidena.
„Ma lugesin internetist – järelikult see peab olema tõsi.” See hästi tuntud irooniline ütlus tuletab meelde tänapäevase infojagamise ohte. Alates libateabest kuni petureklaamideni on internetis pettust iga nurga taga, kuid digikeskkonnast loobuda poleks mõistlik, kuna sellest saadav kasu kaalub riskid üles. Üks tähtsamaid teemasid, mille puhul pöördume sageli interneti poole, on terviseinfo.
Uuringud näitavad, et Euroopas ja USAs üle poole elanikkonnast otsib terviseinfot internetist ning naised on alustel altimad seda tegema kui mehed.
Tänu sotsiaalmeedia mitmekülgsusele ja aina kasvavale suunatud reklaamidele ning sisule puutume internetis sagedasti terviseinfo peale isegi siis, kui seda ei otsi.
Piiab lihtsalt veidi oma voogu – soovitused treeninguks, toitumiseks ja muud elustiili puudutavad teemad ilmuvad välja peagi. Platvormid nagu TikTok ja Instagram oskavad sind üle ujutada efektselt kujundatud, just sinu huvidele kohandatud sisuga.
Kuid pea meeles – terviseotsustel on otsene mõju meie elule ning sisuloojad on pelgalt inimesed, kes võivad eksida või ka teadlikult valeta, et kasumit teenida.
„Naiste teemad”
Naisi võivad huvitada terviseteemad mitmetel põhjustel, kuid kuna majapidamise vaimne koormus lasub sageli naistel, oodatakse meilt tihtipeale, et lisaks enda tervise ja väljanägemise eest hoolitsemisele võtame esmavastutuse ka laste, partneri ja eakate sugulaste heaolu eest. Seetõttu domineerivad naiste infoväljades teemad nagu üld- ja reproduktiivtervis, spordi- ja toitumisnipid, lastekasvatuse soovitused ning kodumajapidamise juhised.
Me teame, milline on naistele suunatud sisu. See on sõbralik, vabalt kirjutatud, sageli pastelsetes soospetsiifilistes toonides. Vaba, vestluslik toon – justkui vanema õe või hea sõbranna nõuanne – muudab keeruka või igava teema arusaadavamaks, ent võib vahel varjata tõsiseid puudusi faktikontrollis.
Heaolu on kõikehõlmav valdkond ning digitaalses maailmas kuuluvad miljonid isiksused „elustiili” mõjutajate hulka, kes jagavad pidevalt terviseteemalist infot. See on samuti tugevalt naisdominantne ala.
Meestelgi jagub eksitavaid ja koguni ohtlikke väiteid spordi- ja lihaste kasvatamise valdkonnas. Kuid kindlad mustrid, kuidas valeinfot esitatakse just naistele, on käesoleva artikli fookuses.
Reklaami põhieesmärk peaks justkui aitama inimestel leida vajalikke tooteid, ent ettevõtete jaoks on „meheliku” ja „naiseliku” turunduse eristamine kullakaevandus. Sama asja saab kahel moel maha müüa – „pane roosaks ja tee väiksemaks” ning müü naisele kallimalt.
Me teame, et ajalooliselt on ühiskonnad määranud teatud teemad ainult naiste pärusmaaks. Nüüdne digimaailm jätkab seda igivanat tava – mis võib olla korraga nii võimestav kui ka piirav.
Turvalised naisteruumid veebis
Naised pole kunagi varem saanud end nii vabalt väljendada kui täna. Paljudele meist on platvormid nagu TikTok, Instagram, YouTube ning lugematud blogid ja võrgukogukonnad turvaline koht, kus jagada mõtteid, infot ja muresid – teemasid, mis minevikus oleks ära peidetud.
Ka negatiivseid kommentaare leidub endiselt vereteemade, lapsekasvatuse ja iluhooldusnippide juures, kuid traditsiooniliselt naiselikud teemad saavad nüüd lõpuks väärilist tähelepanu.
Paraku pole paljud naiste tervisemured tänapäevani täielikult uuritud. Veel hiljuti kaasati meditsiiniuurimustesse enamasti vaid meesosalisi – menstruatsioonitsüklit peeti asjatult keerukaks ning üleliigseks organi- või haigusteuuringutes. Nii jäid paljud aspektid naiste tervise ja keha kohta teadmata. Näiteks õpitakse 21. sajandilgi alles tundma kliitori täpset ehitust ja ulatust. Naiste emotsioone alahinnatakse endiselt ning PMSi ja menopausi ümbritseb teadmatus, naeruvääristamine ja hirm.
Kuna kõikvõimalike elustiiliblogijate peamiseks sihtgrupiks on naised ning kontrollimata nõuandeid esitatakse kui ideaalset eeskuju, jääb tihti valikuvastutus naise enda otsustada.
Väärinformatsioon vs. valeinformatsioon
Mõlemad mõisted tähistavad puudulikku või ebatäpset infot, kuid nendevahel on oluline erinevus.
Valeinformatsioon tähendab teadlikku ja pahatahtlikku ebaõige info esitlust eksitamise eesmärgil. Edastaja teab, et öeldu pole täpne või isegi otse vale, kuid otsustab sellest hoolimata valet tõe pähe serveerida. Valeinfot levitatakse tavaliselt kindla eesmärgiga – müüa midagi, propageerida mõnd agendat, paisutada kellegi pädevust või kahjustada konkurente.
Halitoosi ehk halva hingeõhu tähtsust liialdati kuulsalt 20. sajandi algul, et luua turgu antiseptikule, mida hakati esitama suuloputusvahendina. Teaduslikult kõlav nimi ning võimendav reklaam aitasid ettevõttel hiigelkasumeid teenida. Ehkki suuvesi iseenesest pole tingimata halb toode, on selline varjatud müügistrateegia endiselt ahvatlev „snäkimeestele”, kelle eesmärk on puhast kasumit lõigata.
Tänapäeval räägitakse valeinfost sageli valeuudiste või poliitiliste agendade kontekstis, kuid valeinfo motiiviks võib olla ilmselge kasumi teenimise soov, eriti kui promotavad tooted pole väärt midagi erilist.
Väärinfo on eksitav või puudulik info, mida levitatakse mitte paha pärast, vaid teadmatusest või hooletusest. Sageli loodetakse sellegipoolest tähelepanu äratada suure idee või šokeeriva väitega, kuid info pole saadetud petmise eesmärgil – tegu võib olla lihtsalt teadmiste puudumise, laiskuse või hooletusega.
Näiteks mõjutajad, kes jagavad äärmuslikult jätkusuutmatuid dieedi- ja treeningrutiine ilma kliinilise kogemuseta, levitavad enamasti väärinfot. Kahjuks tähendab interneti puhul see tihti, et järgimist sooviva inimese kohustus on ise kõiges järele uurida ja kontrollida.
Jagatavus võidab kvaliteetse info
Kaasaja folkloor ja linnalegendid levivad sotsiaalmeedias kulutulena. Kui keegi väidab, et leidis parima koduse imeravimi PMS-i, akne või nohuga toimetulekuks, hakkavad inimesed seda jagama. Noored leiavad vahel vana meetodi, mis teaduses ammu ümber lükatud – teadmata tausta, annavad nad iidsetele müütidele uue elu.
Suur osa interneti sisust keskendub populaarsusele ja jagatavusele, mitte kvaliteetsele infole. Küllus vaidlusaluseid fakte ja ammu kummutatud müüte pääseb rambivalgusesse meeldejääva viisi või klõpsumagnetiliste pealkirjade abil. Sensatsioonilisus võib olla lõbus, kui räägime tontidest või kuulsustest, kuid tervise valeinfo võib kaasa tuua tõsiseid tagajärgi.
Naiste tervisest käinud info on põlvest põlve olnud rahvatarkused ja arvamused. Selline kultuurispetsiifiline teadmine sisaldab vahel väärt väärtuslikke kogemusi, kuid tihti on raske eristada kasulikku nõuandmist ebausust või lausa „vananaistejutust”. Sellist infot tuleks alati kriitiliselt suhtuda, eriti kui jutt käib enesediagnoosist või omal käel ravimisest.
Uurimuste ja tõenduspõhiste allikate puudus
Paljud mõjutajad ehitavad oma tuntuse elustiilinippide jagamisele alates iluprotseduuridest kuni kodu paranduse või huvitavate retseptideni. Sageli puudub nende nõuannete taga tõenduspõhine uurimus.
Iga WomanLogi artikli lõppu lisame allikad, et lugejad näeksid, kust infot ammutame ja saaksid soovi korral edasi uurida. Kui mõni sinu lemmikmõjutaja jagab tervisenõu, uuri alati selle allikaid ning kui neid pole, otsi peamine idee internetist üles ning kontrolli üle enne, kui ostad või järgima hakkad.
Allikate usaldusväärsus on ülioluline. Kui teed otsuseid põhinedes vaid interneti väidetele, pole see ohutum kui paluda nõu veidralt naabrilt – kuidas tema teab? Ja mida tema võidab sellest, et ta sulle sellist nõu jagab?
Kuna panused on meie enda tervis, siis väärib see parimat infot. See tähendab, et tuleb leida usaldusväärsed allikad – arstid, haiglad, meditsiiniuuringute asutused – ning vajadusel haarata mitme eksperdi arvamust, et näha, kas nende väärt hinnangud on ühtivad või mitte. Lõppude lõpuks vastutame ise oma terviseotsuste tagajärgede eest.
Alternatiivsed allikad võivad vahel pakkuda uut vaatenurka, ent kui põhiallikateks on „vibratsioonid”, „kristallid”, sõõriku märk või muud maagilised mõtted, võiksid kindlasti olla eriti ettevaatlik.
Loogikavead ja mõttevildakused
Igaüks eksib, vahel tulenevad need vead mõttestruktuuri vigadest ehk loogikavigadest. Mõned levinumad neist on:
Kirsinoppimine – kui keegi esitab väiteid valides vaid neid fakte, mis talle sobivad, eirates muud infot. Kuidas sellest hoiduda ülekoormava infovoo keskel? Jällegi, oluline on allika kvaliteet. Kui kaks mõjuvõimsat mõjutajat soovitavad teatud teed menstruatsioonivalude leevenduseks, kuid viis tõenduspõhist meditsiiniportaali hoiatavad selle eest, oleks mõjutajate nõuande järgimine sinu kahjuks tüüpiline kirsinoppimine.
Põhjuse-vea eksitus – väide, et kui üks asi järgnes teisele, siis esimene põhjustas teist. „Korreleerumine pole põhjuslikkus.” Kui inimene kasutas konkreetset toodet või ravi ja sai tervise korda, ei pruugi see tähendada, et toode oli tõesti tõhus – põhjuseks võib olla ka mõni muu juhus või kaasnev tegur tema kehas.
Meditsiiniliselt ohutuks peetav toode või ravimeetod peab läbima põhjalikud tõenduspõhised uuringud – sellega saavad tegeleda üksnes litsentseeritud asutused.
Meediatarbimise harjumused – meeleolukad meemid, kõmulised pealkirjad ja sensatsioonilised lõigud – võivad kergesti tuimastada meie kriitilise mõtlemise oskused ning lubada kümnetel loogikavigadel märkamatult kinnistuda ja veelgi tugevdada meie eelarvamusi ja mõttekiirteid.
Kinnituskalle tähendab meie loomulikku kalduvust otsida ning kinnitada just neid fakte, mis toetavad juba kujunenud seisukohti. Kättesaadavuse heuristika aga viib meid arvama, et just see, mis tuleb kiiresti meelde, peab kindlasti olema ka õige või oluline.
Kui näeme samu „fakte” taas ja taas viral-postitustes ja videotes, on ahvatlev neid tõeks pidada selle asemel, et süveneda ja kontrollida – kuigi teame, kui lihtne on võltsida internetis infot, ekraanipilte või fotosid.
Interneti väärinfo tunnetamise uurimine on alles algusjärgus, kuid juba on ilmunud murekohti. Näiteks TikToki uroloogiateemalisi videoid – neeruhaigused, laste voodimärgamine, kuseteede infektsioonid jne – analüüsinud uuring leidis, et vaid 22% videotest põhinesid Euroopa Uroloogia Assotsiatsiooni ametlikel andmetel ning ükski neist ei viitanud kasutanud allikatele.
Sisuloojad ja ootuste surve
Isiklik puudutus on ligitõmbav. Konkurentsitihedas digimaailmas eeldatakse, et mõjutajad tooksid igas postituses esile isiklikke lugusid ja päris kogemusi. Soov näida „päris” ja haavatavana aitab kaasa kummaliste ilunippide, õhturutiinide ja koduste lapsepulbrialternatiivide laiemale levikule.
Mõjutajad võivad ka peljata eksimuse tunnistamist, eriti siis, kui küsitavad nõuanded on nende brändi tuum.
Algtunnused. Sotsiaalmeedia ja uudisteplatvormide algoritmid on päev-päevalt nutikamaks muutumas. Algoritmide abil kogutakse infot huvide kohta, et serveerida vajalikku turundus- või poliitilist sisu. Mugav jah, ent niimoodi võivad kerkida filtrikuplid ja kajakambrid, mis moonutavad tegelikkuse pilti.
Kuigi valitsused ja jälgorganid sunnivad platvorme rohkem läbipaistvale algoritmide kasutamisele ning nõuavad sisuloojate suuremat vastutust, on mõjuvõimsate mõjutajate tohutus osas digimaailmast siiski kontroll puudulik ning postitusi tõstetakse esile sageli just seetõttu, et need tekitavad kõmu ja tõmbavad tähelepanu.
Teadusliku katteta tervisenõu peidab end sageli avalikult silme ees, vahel ka salastatud kogukondades, kuhu pääseb ainult kindlate märksõnade ja mõjutajate kaudu. Pro-anoreksia-sisu on endiselt laialt levinud Tumblris ja TikTokis, kus konkreetsete hashtagide ja koodisõnade kaudu jagatakse näljastreigi nippe. Samuti leidub rohkelt kogukondi, mis keskenduvad veidratele huvialadele ning vandenõuteooriatele.
Kuidas valeinfot vältida?
Internet on metsik paik, mistõttu täielikult valeinfost hoiduda on võimatu. Küll aga suudame olla tähelepanelikud ning mitte võtta juhuslikku nõuannet tõe pähe, eriti kui jutt puudutab tervist. Paranoia pole vaja, kuid terve skepsis on igati põhjendatud.
Hoia meeles järgmisi küsimusi, kui liigud sotsiaalmeedias:
- Kas info on usaldusväärne? Millised on allikad?
- Kas selle nõuandega kaasneb mõni võimalik oht?
- Kellelt ja kus see info veel pärineb?
- Kas info kattub üldtunnustatud meditsiiniliste faktidega? Kui ei, siis miks?
- Kuidas võidab mõjutaja või veebileht, kui ma seda nõu järgiksin?
- Kas levitaja või info enda ümber on mõni skandaal või vaidlus?
- Kas see sihib haavatavaid gruppe, nt noori, rasedaid või taastuvaid inimesi?
Kui siiski otsustad järgida mõnda internetis nähtud treeningkava, terviserutiini või dieedinõuannet, tee eeltööd ja aruta seda oma arsti või õega järgmisel visiidil ning lõpeta kohe, kui märkad negatiivseid tagajärgi.
Laadi WomanLog alla juba täna:
