Terved silmad
Nägemine on üks peamisi meeli, mille abil inimene maailma tajub ja õpib tundma. See on ka peamine tööriist enamikus ametites üle maailma. Lisaks toimub meie elu üha enam läbi digiekraanide, mis suurendab silmade üleväsitamise riski.
Silma eest hoolitsemiseks saad astuda mitmeid samme. Et vähendada silmahaiguste ning nägemise halvenemise riski, sea esikohale oma üldist tervist ja heaolu, pöörates erilist tähelepanu silmadele.
Levinumad silmadega seotud probleemid on lühinägelikkus (võimetus fokusseerida kaugel asuvaid objekte), kaugnägelikkus (raskused lähedalasuvate objektide nägemisel, mis tihti vanusega süveneb), astigmatism (hägune nägemine sarvkesta kumeruse tõttu) ja konjunktiviit (rahvakeeli silmapõletik). Võimalikud on ka teised silmahaigused ja nakkused, millest paljud on seotud elustiiliga.
Peamised silmaprobleemide sümptomid on:
- Hägune nägemine
- Valgustundlikkus
- Pupillid ei laiene korralikult
- Eritus silmadest
- Vesised silmad
- Silmaärritus
- Perifeerse nägemise vähenemine
- Valgusvälgud
- Kuju nägemine „taustal“, kui keskendud muule
- Valu silmade taga, peavalu
Ehkki paljud neist sümptomitest võivad tunduda ilmselged, jäetakse leebemad silmamured tihti tähelepanuta, süüdistades väsimust ja stressi ning alles rutiinsel kontrollil avastatakse, et nägemine on halvenenud.
Geneetika mängib silmatervises olulist rolli. Kahel sarnase eluviisiga inimesel võib geneetika tõttu olla erinev silmade vastupidavus. Kui peres esineb nõrka nägemist, ole silmade koormamisega eriti hoolikas. Siiski, arvestades kui palju aega veedame nüüd ekraanide taga, võib öelda, et kõigil tasub silmakontrolli teha regulaarselt.
Silmade kaitse olgu alati prioriteet ning selleks saab igapäevaelus kasutusele võtta mitmeid lihtsaid võtteid.
Füüsiline kaitse
Kanna päikeseprille, et vältida ultraviolettkiirguse (UV) kahjulikke mõjusid väljas olles. Päikeseprillid on olulised aasta ringi, mitte ainult suvel, sest UV-kiirgus on alati päikesevalguses ja võib kahjustada silmade pinda ning sisemisi struktuure.
Veendu, et päikeseprillid on kvaliteetse tootja toodang ja pakuvad piisavalt kaitset UV-kiirguse eest. Optimaalse kaitse tagavad prillid, mis blokeerivad (või neelavad) 99—100% UV-kiirgusest, mõnikord märgistusega kuni 400 nm UV-kaitsega.
Päikeseprillid ei kaitse piisavalt tugeva valguse ja kuumuse eest, näiteks keevitamisel või päikesevarjutuse vaatlemisel. Sellisel juhul kasuta alati kaitseprille, näiteks kemikaalidega töötamisel, tugeva valguse käes või lenduvate osakestega tegeledes. Samuti kaitse silmi mootorrattaga sõites, sukeldudes või muude ekstreemspordialadega tegeledes; kanna kiivrit, sest ka peakahjustused võivad nägemist kahjustada.
Silmade kaitseks jälgi, mida silmade lähedusse satub. Loe meigi aegumiskuupäevi, näiteks ripsmetuši, lauvärvi ja silmalaineri puhul ning eelista kvaliteetseid tooteid. Pese regulaarselt oma meigipintsleid.
Õige hügieen on võtmetähtsusega. Liiga lihtne on lasta ripsmetušil või kontaktläätsede toosil sattuda käekotti mustade kviitungite, suupistete ja võtmete sekka, kuid kindlasti ei soovi sa seda kõike silma panna. Samuti põhjustavad silmapõletikku sageli ujumine saastunud vees ja võõra rätiku kasutamine.
Ergonoomika
Kujunda oma igapäevased elamis- ja töökeskkonnad toetama silmade heaolu. Ergonoomiline töökoha, valgustuse ja arvuti asetus aitab oluliselt vähendada silmade pinget.
Arvutiekraan peaks olema piisavalt suur, et sa ei peaks pingutama, et väikest teksti lugeda. Pane ekraan otse enda ette nii, et ekraani ülemine serv oleks kergelt silmade kõrgusest allpool. Et tunda, miks see on oluline, tee katse: vaata lakke ja kujuta ette, et pead töötama ekraaniga seal. Kui töötad pea tõstetud asendis, koormad silmi üleliigselt – ehkki vähemal määral, kui lagi oleks päriselt ekraani kõrgusel.
Ekraan aseta u 40–60 cm kaugusele silmadest. Istu sirgelt toolil, jalad kindlalt maas, põlved 90-kraadise nurga all. Väldi pea ja kaela ettepoole kallutamist ning ära küüru. Ettenõjatunud peahoiak põhjustab seljavalu ning väsitab ka silmi.
Õige valgustus—füüsilise teksti lugemisel ja kirjutamisel paiguta valgusallikas oma mittedomineeriva käe kõrvale nii, et ekraanile ei tekiks peegeldust ja valgus ei paistaks otse silmadesse. Tööruumi üldvalgustus olgu parajalt hele – mitte liiga hämar ega liiga ere – ning võimalusel reguleeritav vastavalt sellele, kuidas päevavalgus muutub.
Veel valgust
Ehkki otsene päikesevalgus ei ole silmadele hea ja päikeseprillide kandmine tugevalt soovitatav, on regulaarne kokkupuude loodusliku päevavalgusega (ilma prillideta) väga oluline nii nägemise kui üldise heaolu jaoks. Kontoris on valgus üldjuhul kuni 800 luksi (valgustugevuse mõõt), kuid isegi pilvise ilmaga võib õues olla 1 000–10 000 luksi, mis aitab hoida kehal tervet ööpäevarütmi ning treenib silmi kaugemale vaatama ja kohanema.
Sinise valguse filtriga prillid on populaarsed arvutiga töötavate inimeste seas. Uuringud näitavad, et sinise valguse blokeerimine võib vähendada unetust ja parandada ööpäevarütmi. Mõned väidavad, et sellised prillid leevendavad ka silmapinget, kuid tõendeid selle kohta, et need pikemas perspektiivis nägemist kaitsevad, napib. Ka ekraanil pikka aega vaadates lähevad silmad väsimusest pingesse sõltumata filtrist.
20-20-20 reegel on tuntud silmade puhkuse meetod: iga 20 minuti järel vaata vähemalt 20 jala (umbes 6 meetri) kaugusele vähemalt 20 sekundiks. Eriti linnades elavad inimesed vaatavad harva kaugusesse; harjuta seda ja märka, kuidas silmad lõdvestuvad. Samuti tee vähemalt iga kahe tunni järel 15-minutiline paus kõigist ekraanidest.
Veel mõned lihtsad silmaharjutused:
- Vaata lähedalolevat objekti vähemalt 5 sekundit, seejärel kohe mõnda kaugemat eset. Korda 3 korda. See aitab säilitada silmade fokusseerimisvõimet.
- Leia keskkonnas sirge, horisontaalne joon (näiteks seina ja lae ühenduskohal). Ilma pead liigutamata jälgi silmadega joont aeglaselt vasakult paremale ja siis tagasi. Kui pilk „hüppab“, viitab see silmade liigsele pingele.
- Joonista silmadega kujuteldav number 8.
- Sulge silmad tugevalt 5 sekundiks, siis pilguta kiiresti 15 korda. Pea meeles ekraani ees regulaarselt pilgutada.
Külasta regulaarselt optometristi ning vajadusel silmaarsti
Nagu mainitud, on tänapäevased nõudmised meie silmadele üha suuremad. Seetõttu peaksime varajasi silmade väsimuse märke tähele panema ja tegema silmauuringuid regulaarselt.
Uuenda prille vastavalt vajadusele. Uute klaasidega ootamine tekitab silmadele asjatut pinget, mis võib viia peavalu ja uimasuseni.
LASIK silmaoperatsioon on küllaltki ohutu võimalus parandada kehva nägemist, ent ei sobi kõigile. Protseduurist saadav tulemus sõltub individuaalsest tervisest, silmamuna kujust, silmarõhust ja muudest teguritest. Samuti võivad selle operatsiooni tulemused aja jooksul kaduda, eriti kui elustiili pärast operatsiooni ei muudeta.
Elustiil
Nagu ülejäänud keha puhul, sõltub ka silmatervis üldisest heaolust. Piisav uni, aktiivne eluviis koos liikumisega, tervislik toitumine ning mõõdukas stressitase toetavad silmade tervist.
Kui kogu keha on pinges, on ka sinu silmad pinges. Kui oled janus, kuivavad ka silmad kiiremini. Jälgi stressitaset, joo piisavalt vett ning niisuta õhku elamis- ja tööruumides. Söö mitmekesist ning tervislikku toitu, milles on rohkesti lehtköögivilju, antioksüdante ja oomega-3-rasvhappeid.
Hea silmahooldus tähendab head enese eest hoolitsemist!
Saad oma menstruatsioonitsüklit jälgida WomanLogi abil. Laadi WomanLog alla:
