Erinevad menstruatsiooniverejooksu tüübid
Menstruatsioon tähendabki voolust – emaka limaskesta tsüklilist irdumist. Nagu naiste hügieenitoodetel sageli öeldakse, võib su voolus olla kerge, tugev või „normaalne“. Kuid „normaalne“ näeb igas kehas erinev välja.
Sinu menstruatsiooniverejooksu tugevust mõjutavad paljud tegurid: hormoonide tase, emaka ja keha struktuur, stress, füüsiline aktiivsus ja muud asjaolud. Ka erinevad meditsiinilised seisundid mõjutavad kuupuhastust. Kui sul esineb ülemäära tugevaid verejookse, ebaregulaarset tsüklit või tugevaid sümptomeid, pöördu kindlasti arsti või günekoloogi poole, et välistada võimalikud probleemid.
Küpsusest menopausini kogeb naine keskmiselt ligi 450 menstruaaltsüklit. Menstruatsioon võib olla regulaarne või ebaregulaarne ja see võib elu jooksul muutuda. Muudatused toitumises, stressitase või üldine tervislik seisund võivad mõjutada ka kõige täpsemat menstruaaltsüklit – ja see on täiesti normaalne.
Vahel on raske mõista, kas su menstruatsioon "näeb välja õigesti" või milliseid hügieenitooteid üldse valida. Pole ka ime – esimest korda testiti tampoone ja sidemeid päris verega alles 2023. aastal! Meie ühiskonnas on selle teema ümber endiselt palju stigmat ja väärarvamusi, seepärast vaatame menstruatsioonivooluse põhiasjad veel kord üle.
Mis on normaalne menstruatsiooniverejooks?
Menstruatsioon on emaka limaskesta tsükliline irdumine. Võib-olla oled kuulnud, et iga kuuga eraldub veres suhteliselt vähe – keskmiselt umbes 60 milliliitrit ehk neli supilusikatäit –, kuigi krambid ja veritsus kestavad mitu päeva. Tugeva menstruatsiooni korral võib vere kogukaotus ulatuda 80 milliliitrini ehk ligikaudu 5,5 supilusikatäit veri kogu menstruaaltsükli jooksul.
Menstruaalveri (koos tupekaalude ja endomeetriumi rakkudega) väljub emakast tahtmatute emakalihaste kokkutõmmete kaudu. See ei voola ühtlases joas, vaid tilkade, jugade ja lainetena mitme päeva vältel. Seda protsessi ei mõjuta kehaasend ega vaagnapõhja lihaste pingutamine.
Kui menstruatsioon algab, kestab aktiivse vereerituse faas tavaliselt 3–7 päeva või kuni protsess on lõpuni toimunud. Kui su menstruatsioon kestab üle 10 päeva, pöördu arsti poole – ent isegi 10-päevane vereeritus võib veel jääda normi piiridesse.
Paljud inimesed – eriti need, kel pole kunagi olnud menstruatsiooni – usuvad siiani väärarvamustesse, kuidas verejooks tegelikult kulgeb. Näiteks arvatakse, et naised suudavad vere kinni hoida nagu uriini ja siis tahetult eraldada. Tegelikult vallandub menstruatsioon terava progesteroonitaseme languse tõttu – see on organismi täiesti normaalne reaktsioon sellele, et viljastumist sel kuul ei toimunud –, ja vereeritus toimub täiesti automaatselt.
Milline on menstruatsioonivere?
Menstruatsioonivere värvus varieerub erkpunasest tumepruunini ja muutub tsükli käigus. Alguses on veri tavaliselt erkpunane, värske vere tooni ja tumeneb/pakseneb pisut päevade möödudes, kui veri oksüdeerub. Pruunikas veri on tsükli lõpus väga tavaline.
Vere hulgas võib esineda ka väikseid, želeetaolisi hüübeid. Need on täiesti tavapärased ning pole paanikaks põhjust. Kui näed suuri hüübeid või koged sagedast hüübimist või kahtled menstruaalvere tekstuuris, konsulteeri arsti või günekoloogiga.
Menstruaalverel võib olla kerge lõhn, kuid mitte tugev ega ebameeldiv. Kui märkad tugevat või halba lõhna, võib see viidata infektsioonile või muule terviseprobleemile.
Kuidas määratleda kerget, mõõdukat või tugevat voolust?
Enamasti algab menstruatsioon mõne „hoiatuspiisa” või väikese tilkumisega, mis esimeste päevade jooksul suureneb, kui emakas hakkab limaskesta tõsisemalt eraldama.
Mõõduka vooluse korral tuleb tampooni või sidet või menstruaalanumat vahetada iga 3–5 tunni tagant. Eri tootjate tooted erinevad suuruse ja imavuse poolest, nii et sobivaima valimine nõuab veidi katsetamist.
Kerge vooluse korral piisab vähese imavusega tooteist, mida vahetad kord või paar päevas, ent tugeva vooluse ajal vajad suuremat imavust ja vahetamist iga paari tunni järel. Toksilise šoki sündroomi vältimiseks ära kasuta sama tampooni üle 8 tunni järjest, ka kerge vooluse korral. Magada tampooniga on turvaline.
Kui esineb lekkeid isegi siis, kui vahetad piisavalt tihti, proovi suurema imavusega toodet või teise kujuga brändi. Paljud kasutavad korraga nii tampooni kui ka sidet või menstruaalanumat.
Tugev voolus ehk menorraagia on sagedane – kuni 30% naistest kogeb seda regulaarselt. See on peamiselt seotud geneetiliste teguritega ning on täiesti normaalne. Samas suurendab tugev voolus veidi rauapuuduse ja aneemia riski ning võib olla põhjustatud näiteks:
- hormonaalne tasakaalutus
- emaka müoomid
- infektsioonid
- PCOS ehk polütsüstiliste munasarjade sündroom
- emakasisese vahendi (IUD) kasutamine
- teatud ravimid
- stress ja muud elustiilifaktorid
Tähtis! Kui su menstruaalveritsus tundub ebaharilikult tugev, tasub igaks juhuks arstiga nõu pidada, et välistada tõsised tervisehädad. Sisemine verejooks (nagu neerupuudulikkuse või emakavälise raseduse korral) võib mõnikord meenutada menstruatsiooni, seega usalda oma sisetunnet ja vajadusel otsi professionaalset abi – isegi kui lõpuks selgub, et midagi tõsist pole.
Millisel päeval on voolus kõige tugevam?
Enamik naisi kogeb kõige tugevamat voolust menstruatsiooni alguses, reeglina esimese kahe-kolme päeva jooksul. Pärast seda vooluse maht tavaliselt väheneb, kuid võib tsükli lõpus taaskord suureneda.
Miks on mul voolus nii kerge?
Kui sul on tavaliselt kerge vereeritus, on see tõenäoliselt lihtsalt sinu keha eripära. Vere kogus võib tsükli jooksul kõikuda või mõnel päeval sootuks puududa ning seejärel naasta. Isegi kerge vooluse korral ole siiski valmis äkiliseks muutuseks. Tavaliselt on ohutu eeldada, et seitsme päevaga lõpeb menstruatsioon, kuid vähestel juhtudel võib see venida veidi pikemaks – püsi igaks juhuks valvel ja pane valged rõivad veel päevaks või paariks kappi tagasi.
Kui vereeritus järsult kergeneb, ära kohe muretse, kuid jälgi teisi muutusi kehas/tervises.
Levinumad põhjused vooluse ootamatuks vähenemiseks:
- stress
- söömis- või toitumishäired
- kilpnäärme haigused
- rasedus
- imetamine
- perimenopaus
Polütsüstiliste munasarjade sündroom (PCOS) võib samuti põhjustada ebatavaliselt tugevat või kerget menstruatsiooni, kuna sellega kaasneb kõrgem androgeenide tase, mis segab tavalist tsüklit. Seda seisundit tasub tõsiselt võtta, kuid sageli on seda võimalik hästi hallata. Kui su menstruatsioon on täiesti ettearvamatu, pöördu kindlasti günekoloogi poole.
Kuidas suurendada menstruatsioonivere hulka?
Kui su menstruatsioon on loomulikult kerge, ei ole vaja vere hulka kunstlikult suurendada. Verekaotus jääb ikka verekaotuseks ning selle soodustamine võib olla hoopis kahjulik.
Kui su menstruatsioon on muutunud kergemaks stressi, kehva toitumise, aneemia või terviseprobleemi tõttu, saad aidata end süsteemi taas tasakaalu viia. Stressijuhtimine ja terviklik, tasakaalustatud toitumine on menstruatsioonitervise – ja üleüldise hea tervise – alus. Joo piisavalt vett, söö iga päev värskeid puu- ja köögivilju ning lisa menüüsse rauda- ja kiurikkad toidud.
Kurkum, ingver, kaneel, peet ning C-vitamiini- ja antioksüdandirikkad toidud aitavad parandada menstruatsiooni regulaarsust ja soodustavad verevarustust.
Mõnel juhul määrab tervishoiutöötaja hormoonravi menstruatsiooni reguleerimiseks – näiteks siis, kui esineb östrogeenipuudus. Samuti võivad nii kilpnäärmeprobleemid kui ka PCOS mõjutada verejooksu tugevust. Küsi tervishoiutöötajalt, kuidas sümptomeid leevendada või hallata.
Kas kerge voolus tähendab viljatust?
Levinud eksiarvamus on, et tugev menstruatsioon viitab paremale viljakusele. Tegelikult tekitab su organism iga kuu ovulatsiooni eel uue limaskestakihi – nii-öelda „vahetab voodipesu külaliste tulekuks“ –, kuid olulisem viljakuse näitaja on regulaarne tsükkel, mitte vere hulga rohkus. Oluline on see, et limaskest vahetub, sõltumata sellest, kui „lopsakas“ see tundub.
Laadi alla WomanLog:
