Insuliin ja hormonaalsed kõikumised menstruatsioonitsüklis
Kas tunned paar päeva enne menstruatsiooni algust tugevat isusid toidu järele? Kas kõht koriseb vaid paar tundi pärast söömist? Kas oled suure osa ajast ärritunud ja näljane? Kõik need sümptomid on seletatavad sellega, et insuliinitundlikkus nõrgeneb enne menstruatsiooni algust. Selles artiklis uurime insuliinitaseme ja menstruatsioonitsükli vahelist seost.
Kui oled kogenud menstruatsiooni, tead, et sellega kaasneb palju erinevaid sümptomeid. Erinevalt nendest rõõmsameelsetest naistest valgetes pükstes, keda näeme hügieenitoodete reklaamides, kogevad paljud menstruatsiooni saavad inimesed hoopis vähem rõõmsaid tundeid. Alates puhitusest, väsimusest ja hajameelsusest kuni tugeva valu ja sooleprobleemideni — menstruatsioon võib tervist üsna palju mõjutada. Alles hiljuti on teadlased hakanud põhjalikumalt uurima, kuidas menstruatsioon mõjutab naiste insuliinitundlikkust ja milline on nende vaheline seos.
Mis on insuliinitundlikkus?
Sinu kõhunääre toodab hormooni nimega insuliin. See aitab glükoosil jõuda sinu rakkudeni, andes neile energiat. Kuid see oluline hormoon teeb palju rohkemgi. Insuliin reguleerib sinu näljatunnet, ainevahetust, veresuhkru taset ja isegi aju tööd.
Insuliinitundlikkus näitab, kui tundlikud on sinu keha rakud sellele hormoonile. Kui tundlikkus on kõrge, liigub glükoos kergemini rakkudesse ning see muudetakse energiaks kiiremini ja ühtlaselt. Kõrge insuliinitundlikkuse korral tunned end peale sööki täis, oled energiline, mõistus on selge ning suudad pikemalt söögikordade vahel olla.
Kuid kui insuliinitundlikkus on madal, ei omasta rakud glükoosi piisavalt tõhusalt, mistõttu jääb verre rohkem glükoosi. See võib pikapeale viia insuliiniresistentsuseni, kus keha peab veresuhkru taseme normaliseerimiseks tootma rohkem insuliini.
Kui su insuliinitundlikkus langeb, tunned end pidevalt näljasena ning ihaldad magusaid ja kaloririkkaid toite. See on keha viis energiapuuduse kompenseerimiseks. Võid ka tunda väsimust ja hajameelsust – aju on üks kõige energiamahukamaid organeid ja vajab rohkelt glükoosi.
Kuna rakud ei võta glükoosi hästi vastu, püsib veresuhkru tase kõrge. Seda seisundit tuntakse hüperglükeemiana ja pikaajaliselt võib see põhjustada mitmeid terviseprobleeme. Ravimata juhtudel võib see viia II tüüpi diabeedini.
Kuidas insuliinitundlikkus tsükli jooksul muutub?
Pikka aega on enamik uuringuid, mis hindavad inimese insuliinitaseme muutusi, tehtud meestel, nagu suurem osa kliinilisi uuringuid üldiselt. Seega, kui uued uuringud tõid välja, et ka menstruatsioonitsükkel mõjutab insuliinitaset, polnud paljud naised sellest ehk eriti üllatunud. Ometi on see teadmine oluline, et paremini mõista ainevahetust ning aidata I ja II tüüpi diabeediga naistel oma seisundiga toime tulla.
Uuringus vaadeldi, kuidas aju reageerib insuliinile ning kuidas muutub tundlikkus tsükli vältel. Leiti, et tsükli follikulaarfaasis – enne ovulatsiooni – on terve ja normaalkaalus naise insuliinitundlikkus kõige kõrgem. Teadlaste hinnangul on see vajalik, et rahuldada emaka limaskesta kasvava koe energia vajadusi ja valmistuda ovulatsiooniks, mida koordineerib aju. Kuid kui tsükkel jõuab luteaalfaasi, insuliinitundlikkus langeb.
Uuringus jõuti järeldusele: „Perifeerse insuliinitundlikkuse muutused toimuvad üle kogu menstruatsioonitsükli: luteaalfaasis tekib võrreldes follikulaarfaasiga suhteline insuliiniresistentsus. Meie tulemused viitavad sellele, et muutused aju insuliinitundlikkuses võivad olla üks mehhanism, mis seda nähtust mõjutab. Insuliini toime puudulikkus perifeerse insuliinitundlikkuse reguleerimisel luteaalfaasis on tõenäoliselt tingitud suhtelisest hüpotalamuse insuliiniresistentsusest selle tsüklifaasi jooksul.”
Kuidas madalam insuliinitundlikkus tsükli lõpus tunda annab?
Kuigi viimased uuringud on olulised, on need seni tehtud vähestel inimestel ning ei hõlma neid naisi, kellel on juba ainevahetuslikud seisundid nagu I või II tüüpi diabeet. Lisaks mõjutavad insuliinitundlikkust tugevasti ka elustiil, pärilikkus ja igapäevased harjumused ning see muutub ajas. Neid õrnu muutusi võib olla keeruline tsükli vältel märgata. Siiski aitab insuliinitaseme kõikumiste jälgimine paremini mõista oma keha ning on abiks, kui sul on juba ainevahetuslikke haigusi.
Madalama insuliinitundlikkuse korral võid kogeda:
- Väsimust ja kurnatust isegi piisavalt magades. Seda põhjustab glükoosi kehv omastamine rakkudes.
- Suurenenud nälga ja tugevaid isusid, eriti magusa ja süsivesikuterikka toidu järele.
- Kaalutõusu või raskusi kaalu langetamisel, eriti kõhupiirkonnas.
- „Ajuudu”, keskendumisraskusi ja mäluprobleeme.
- Suurenenud janutunnet ja sagedast urineerimist, kuna insuliiniresistentsus tõstab veresuhkrut. Kui veresuhkur on kõrge, püüab keha liigset glükoosi kehast välja viia vett juues ja uriiniga.
- Nahamuutuseid, näiteks acanthosis nigricans’i, mis avaldub tumedate sametiste laikudena kaelal, kaenlaalustel ja kubeme piirkonnas.
- Kõrget vererõhku.
Kas madal insuliinitundlikkus võib viia II tüüpi diabeedini?
Insuliinitundlikkuse kõikumine on normaalne nii tsükli vältel kui ka kogu elu jooksul. Krooniline stress võib näiteks glükoosi omastamist nõrgendada, sest stressihormoonid nagu kortisool ja adrenaliin pärsivad insuliini tootmist ja toimimist. Kuid see, et mingil eluperioodil su insuliinitase on kõrge, ei tähenda kohe, et see viib II tüüpi diabeedini.
Kui aga sul on insuliiniresistentsus ega tegele selle juhtimisega, võib see aja jooksul suurendada ainevahetushaiguste riski.
Kui rakud ei omasta glükoosi, ringleb veres sellest üha rohkem, tõstes veresuhkru taset. Kõhunääre hakkab sellele vastu töötades tootma rohkem insuliini. Aja jooksul võib see muutuda järjest raskemaks ning lõpuks kõhunääre väsib liigsest koormusest ega tooda enam piisavalt insuliini.
Kombinatsioon insuliiniresistentsusest ja beetarakkude kurnatusest viibki II tüüpi diabeedini. Selle haigusega püsib veresuhkru tase pidevalt kõrge. Ravimata diabeet põhjustab sümptomeid nagu sage urineerimine, ülemäärane janu, väsimus, ähmane nägemine, südamehaigused ning püsiv rakkude ja närvide kahjustus.
Insuliinitundlikkust mõjutab palju erinevaid tegureid. Mõnel inimesel on geenidest tingitult eelsoodumus insuliiniresistentsuseks. Kuid ka toitumine, füüsiline aktiivsus, elustiil, halvad harjumused ja stressimäär mõjutavad, kuidas su keha insuliinile reageerib.
Kuidas oma tsükli jooksul insuliinitaset paremini juhtida?
Kui sul on I või II tüüpi diabeet või kuulud riskigruppi, võib tsükli jooksul toimuv muutus muuta seisundi juhtimise keerukamaks. Kui oled aga terve ning sul ei ole suurenenud II tüüpi diabeedi riski, pole enamikul juhtudel tsüklilised muutused ohtlikud. Nii saad hoolitseda oma tervise eest.
Tasakaalusta toidukorrad
Toitumine mängib ainevahetustervises olulist rolli. Tsükli lõpus võib saavutada tugevamaid magusaisu hooge. Liigne suhkrurikaste ja kalorimahukate toitude tarbimine tõstab veresuhkrut ning halvendab insuliinitundlikkust.
Oluline on neid toite piirata ning tasakaalustada koos kiudainete ja valguga. Näiteks kui sööd magusat snäkki, proovi sellele lisada midagi kiudainete- või valgurohket. Need aeglustavad glükoosi imendumist ning aitavad vältida veresuhkru järske kõikumisi.
Luteaalfaasis ära proovi kalorite tarbimist piirata, vaid eelista tasakaalus toidukordi. Lisa menüüsse rohkem lahjasid valke, kiudaineid ja aeglaselt imenduvaid süsivesikuid (täisterad, aedviljad jne). Nii saad vajaliku energia, kuid see imendub aeglasemalt ja stabiilsemalt kui lihtsalt šokolaaditahvlit või pitsat tarbides.
Liiguta end iga päev
Füüsiline aktiivsus ja insuliinitundlikkus on tihedalt seotud. Mitmed uuringud näitavad, et regulaarselt liikuvad inimesed saavutavad parema insuliinitundlikkuse ning suudavad insuliiniresistentsuse tihti ka ümber pöörata. Parim on see, et keha pole tähtis, kuidas sa liigud – oluline on igapäevane liikumine!
Kõige rohkem kasu on regulaarsest mõõduka intensiivsusega koormusest vähemalt 150–170 minutit nädalas ehk vähem kui pool tundi päevas. Mõõduka intensiivsuse puhul on see 50–70% sinu maksimaalsest pulsist. Kui maksimaalne pulss on 190 lööki minutis, proovi püsida 95–130 piires. Hästi mõjuvad jõutreening, kõndimine, rattasõit või pallimängud nagu tennis, padel või korvpall.
Loo parem unerežiim
Uuringud näitavad, et vähem kui 6 tundi magamist kuue nädala jooksul suurendab insuliiniresistentsust lausa 14,8%. Uni on oluline nii füüsilisele kui vaimsele tervisele. Uneajal uuenevad rakud ja organism reguleerib insuliinitaset ning glükoosi omastamist.
Püüdle alati vähemalt 7-tunnise kvaliteetse ööune poole. Veel parem, kui saad 8–9 tundi und, sõltuvalt oma tervisest. Tsükli lõpus võid vajada rohkem und, sest keha taastab energiat ja valmistub menstruatsiooniks.
Juhi kroonilist stressi
Nagu mainitud, tõstavad adrenaliin ja kortisool stressiolukorras insuliiniresistentsust. Kui stressihormoonid on vahel kõrged, on see normaalne; probleemiks muutub see aga siis, kui need püsivad kaua. See tähendab ka pidevalt kõrget insuliinitaset.
Pikaajalise stressi juhtimine ei ole kerge – tihti vajab see abi ja muutusi elustiilis. Vähemalt proovi enne und lõõgastuda. Kui oled enne magamaminekut ärevil, kannatab une kvaliteet ja järgmise päeva enesetunne. Enne magamaminekut lülita telefon hääletuks, väldi ärevaid filme ja saateid, hämarda valgust ning tekita mõnus, rahulik õhkkond.
Arvesta teiste haigusseisunditega
Endokriinhaigused, näiteks polütsüstiliste munasarjade sündroom (PCOS), võivad muuta sind insuliini suhtes tundetumaks. PCOS-iga naistel on sageli hüperinsulineemia, st nende veres on insuliinitase kõrge isegi siis, kui veresuhkur on normis. See tuleb sellest, et rakud on insuliini suhtes vähem tundlikud.
Kõrge insuliinitase aitab kaasa PCOS-i sümptomitele nagu ebaregulaarsed tsüklid, viljatus ning androgeenide (meessuguhormoonide) arvu suurenemine, näiteks testosteroon. Kuna insuliiniresistentsus on PCOS-i keskne omadus, on neil naistel ka suurem risk haigestuda II tüüpi diabeeti.
PCOS-i teeb keeruliseks see, et paljudel naistel diagnoositakse seda hilja või jäetakse diagnoosimata – põhjustena on nii arusaamatused meditsiinis, sümptomite varieerumine kui ühtsete juhiste puudumine. Kui arvad, et sul võib olla PCOS, on oluline pöörduda arsti poole, et sümptomeid hallata ja tüsistusi vältida.
Millal peaks arsti poole pöörduma?
Kui kahtlustad insuliiniresistentsust või sul esineb menstruatsiooni ajal sellega seotud sümptomeid, konsulteeri oma arstiga. Tema hindab sinu individuaalset riski, teeb täiendavaid uuringuid ning aitab koostada plaani insuliiniresistentsuse haldamiseks. Üldiselt peaksid terved täiskasvanud laskma kord aastas teha vereanalüüsi, millesse võiks kuuluda veresuhkru analüüs.
Sinu tsükkel ja insuliinitundlikkus
Naised on siiani sagedamini valediagnoositud ning arstid jätavad nende kaebused tähelepanuta. Seetõttu on oluline oma keha tundma õppida ja iseenda eest seista. Loodame, et see artikkel aitab sul mõista, kuidas su keha tsükli jooksul muutub, millistele sümptomitele tähelepanu pöörata ja kuidas oma insuliinitaset tervena hoida.
Laadi WomanLog alla kohe:
