Premenstruaalne düsfooriline häire: mõistame PMDD-d
Kui hormoonide tase hakkab pärast ovulatsiooni langema, kogeb enamik naisi mõningaid muutusi nii füüsilises kui ka vaimses seisundis, näiteks rindade hellus, puhitus või tujukus. Neid sümptomeid seostatakse sageli premenstruaalse sündroomiga ehk PMS-iga. Kuid neil, kellel esineb premenstruaalne düsfooriline häire ehk PMDD, on sümptomid — eriti just emotsionaalse poole pealt — märgatavalt raskemad.
Lai valik ebameeldivaid sümptomeid võib avalduda menstruaaltsükli premenstruaalses faasis ehk 1–2 nädalat enne järgmise menstruatsiooni algust. Östrogeeni ja progesterooni taseme langus põhjustab paratamatult muutusi kehas; sõltuvalt sinu individuaalsest ülesehitusest võivad need sümptomid olla tüütud, igavad või lausa töövõimetuks tegevad. Kuid tänapäeval ei peeta enam raskete PMS-i sümptomite talumist menstruatsiooni vältimatuks osaks.
PMS-iga kaasnev ebamugavus ning menstruatsiooni „tume saladus“ on peamised põhjused, miks menstruatsioonid on endiselt probleemne ja tabu teema paljudes maailma paikades. Kujutlused valudest murtud naistest, dramaatilistest tujukõikumistest ja kummalistest isudest aitavad kaasa ebatõhusatele stereotüüpidele, mis muudavad menstruatsiooni salapäraseks ja hirmutavaks ning menstruatsiooni kogevad naised vältimist väärivaks.
Kuigi mõningane ebamugavus on paraku tavapärane, kinnitab nüüdisaegne meditsiin, et tugev valu, meeleoluhäired ja muud menstruaaltsükliga seotud sümptomid, mis takistavad normaalset toimetulekut, pole tavalised kõrvalekalded ega tohikski sellistena neid käsitleda.
Arvatakse, et üle maailma kannatab umbes 3–8% naistest, ehk iga kahekümnes, premenstruaalse düsfoorilise häire all. PMDD sümptomid ilmnevad tavaliselt naise kahekümnendate teises pooles ning võivad menopausile lähenedes veelgi süveneda.
PMDD diagnoosimine ja ravi on keeruline just seetõttu, et selle sümptomid on enamasti emotsionaalsed. PMDD kõige levinumad sümptomid on järgmised:
- Tõsine masendus
- Tugevad emotsioonide kõikumised
- Tõsine ärevus ja ärrituvus
- Viha
- Kontsentreerumisraskused ja muud kognitiivsed häired
- Unehäired
- Väsimus või tugev energiapuudus
- Isumuutused, liigsöömine
- Tõsised füüsilised sümptomid
Need sümptomid võivad näida süütutena. Lõppude lõpuks kogeb neid aeg-ajalt ju iga inimene mingil kujul, isegi ilma menstruaaltsükliga silmitsi seismata. Aga ära lase end petta. Kui need esinevad pidevalt, võivad need muutuda väga töövõimetuks tegevaks.
PMDD diagnoosi saamiseks peab vähemalt viis ülaltoodud sümptomit esinema ning korduma sinu tsükli premenstruaalses faasis, need peavad mõjutama sinu suutlikkust ühiskonnas edukalt toimida ning need peavad ilmnema sõltumata välistest asjaoludest.
Mis põhjustab PMDD-d?
Sellele küsimusele pole selget vastust. Menstruaaltsükkel mõjutab kogu keha toimimist, kui teatud hormoonide, näiteks oksütotsiini tase kõigub väga madalatest väga kõrgeteni ja langeb seejärel taas. Meeleolu reguleerivad hormoonid, nagu serotoniin, dopamiin ja endorfiinid, võivad samuti kõvasti muutuda sõltuvalt tsükli faasist. Kuna igaühel meist on ainulaadne geneetiline päritolu ja erinevad keskkonnatingimused, võib sinu keha olla eriti tundlik teatud hormoonide või nende omavaheliste mõjude suhtes.
Kui sina või keegi sinu peres on kogenud ärevushäireid, depressiooni (sealhulgas sünnitusjärgset depressiooni) või muid vaimse tervise raskusi, on ka sul tõenäolisemalt oht PMDD tekkeks.
Kehale kahjulikud harjumused, näiteks suitsetamine ja alkoholi tarvitamine, võivad samuti kaasa aidata PMDD tekkele. Mõned uuringud nimetavad riskiteguritena ka madalat sotsiaal-majanduslikku staatust, sest sotsiaalsetes ja rahalistes raskustes naised kogevad sagedamini lisaprobleeme, nagu pikad tööpäevad, kehv toitumine, sõltuvused, liigne stress ja muud organismi kurnavad tegurid. Need omakorda võivad mõjutada endokriinsüsteemi ehk hormoonide tootmist ja jaotumist, mis mõjutab menstruaaltsüklit.
Sotsiaalne aspekt
Arvestades, et paljud PMDD-ga seotud sümptomid on psühholoogilised ning nende tõsidus sõltub ähmastest mõõdikutest nagu „toimetulek ühiskonnas“, tekib küsimus, mida see tegelikult tähendab. Sotsialiseerumine ja teiste inimeste suhtumine naistesse on tihti osa võrrandist.
Et endas koduselt tunda, tuleb arvestada ja austada oma keha signaale. Menstruatsioonikrambid, kehatemperatuuri muutused, tujukõikumised ja muud tsükliga kaasnevad sümptomid võivad olla intensiivsed ning su keha tänab sind, kui saad lubada endale nende möödumiseni veidi rahulikumat perioodi. Kui su kogukond peab „nõrkust“ naeruvääristavaks, võid saada kritiseerida isegi tavaliste premenstruaalsete sümptomite mainimise eest. Igaüks meist peab leidma tasakaalu oma tõe väljendamisel kodus ja tööl — sõltumata tsükli faasist — ning selle vahel, et mitte jagada rohkemat, kui kuulajal on valmisolekut mõista.
Üha rohkem naisi kogu maailmas „elab kooskõlas menstruaaltsükli kõigi faasidega“, et olla harmoonias keha muutuvate vajaduste ja võimalustega. Kuid PMDD-ga naiste jaoks on see palju suurem väljakutse.
Kui koged tugevaid PMS-i sümptomeid või kui oled saanud PMDD diagnoosi, muutub ükskõik mille „omaks võtmine“ väga raskeks. Tsükliga seotud häiretega kaasnevad sümptomid, nagu tugevad krambid, meeleolukõikumised ja keskendumisraskused, on väga reaalsed, võivad mõjutada kõiki eluvaldkondi ning võivad tähelepanuta jätmisel anda ohtlikke tüsistusi.
PMDD muudab suhted ja igapäevased toimingud oluliselt raskemini hallatavaks. Pelgalt parima andmine ei pruugi anda tulemusi seisundi vastu, mis mõjutab sinu tundeid ja mõtteid.
Kui kannatad raske meeleolukõikumise käes, väldi impulsiivset tegutsemist, kuid ära suru ega eita oma tundeid. Sinu kogemus on õige ja kehtiv, ka PMDD lisakoormusega.
Erineva „tavalise“ emotsionaalse reaktsiooni ja PMDDga seotud käitumise tuvastamiseks tuleb tegutseda teadlikult ja otsida distantsi. Terapeut saab aidata sul mõista oma suhtlust, paremini päeva planeerida ning luua võimalusi, et teistega ja iseendaga paremini toime tulla.
PMDD ravivõimalused
PMDD-d ei saa alati täielikult välja ravida, sest siiani pole sellest seisundist veel piisavalt teada. Kuid seda saab edukalt juhtida. Mõned mittemeditsiinilised lahendused on:
Lõdvestus- ja stressijuhtimisvõtted, nagu meditatsioon, hingamisharjutused, teadvelolek või päevikupidamine võivad tunduda tühised tugevaid sümptomeid kogevale naisele, kuid need võivad sinu vaimset tervist märgatavalt parandada.
Enesehooldusrutiinid, näiteks sooja vanni võtmine, lõõgastava muusika kuulamine, massaaž, nõelravi või enesemassaaž võivad omada väga suurt mõju sisemisele rahule. Leia viise, kuidas enda keha toetada ja rahustada, kui see läbib raskusi.
Keha õrnalt toetamine tähendab ka tervist soodustavat elustiili:
- Söö toite, mis sisaldavad keerulisi süsivesikuid, piisavalt valku ja mikrotoitaineid
- Piira alkoholi ja muude meelemürkide tarbimist
- Liigu regulaarselt
- Hoia unehügieeni
- Loo endale abistavaid rutiine
Meditsiinilised lahendused PMDD sümptomite leevendamiseks on näiteks:
Retseptivabad valu- ja põletikuvastased ravimid aitavad juhtida premenstruaalseid krampe ja muud füüsilist valu. Isegi kui valu on sinus sage kaaslane, ei tohiks seda ignoreerida, sest see kahjustab sinu keha, eriti pikema aja jooksul.
Antidepressandid määratakse tihti depressiooni ja ärevushäirete vastu, mis tihti PMDD-ga kaasas käivad. Kuna PMDD on seotud serotoniinitaseme muutustega, määratakse sageli selektiivseid serotoniini tagasihaarde inhibiitoreid (SSRI-sid), et vähendada tugevaid tujukõikumisi ja muid meeleoluhäireid.
Kognitiiv-käitumisteraapia ja muud psühhoteraapia vormid aitavad samuti PMDD psühholoogiliste sümptomite vastu ning aitavad kannatajatel leida viise nende juhtimiseks või leevendamiseks.
Hormonaalne rasestumisvastane vahend ja muud ovulatsiooni pärssivad hormonaalsed ravimeetodid võivad samuti aidata vähendada PMDD negatiivseid sümptomeid.
Sul on vaja tuge, et selle seisundiga edukalt toime tulla. Räägi oma PMDD sümptomitest perearstile, günekoloogile ja teistele spetsialistidele, et leida ravilahendus, mis arvestab just sinu individuaalseid sümptomeid.
Kroonilise, keerulise seisundi nagu PMDD korral mõtle, kuidas sinu sümptomid sobituvad sinu üldisesse tervise- ja heaolupilti. Veendu, et su vereanalüüsid on ajakohased ning jälgi ka muid võimalikke haigusi, nagu näiteks kilpnäärmehaigused või depressioon, mis võivad samuti põhjustada tugevaid meeleolumuutusi.
Meie kehad on keerukad organismid, mida juhivad väga paljud paralleelselt aset leidvad bioloogilised protsessid. Pane tähele oma keha signaale ja otsi abi, kui tunned, et kõik pole enam tasakaalus.
Saad jälgida oma tsüklit WomanLogi abil. Laadi WomanLog alla:
