Menstruaaltsükkel ja marihuaana: kuidas marihuaana võib mõjutada sinu menstruatsiooni
Kanep ja sellest saadud erinevad tooted muutuvad üle maailma üha enam seaduslikuks nii meelelahutuslikuks kui ka meditsiiniliseks kasutamiseks. Kanepi valuvaigistavad ja lõõgastavad omadused muudavad selle ahvatlevaks võimaluseks menstruatsioonivalu ja PMS-ist tingitud sümptomite leevendamisel. Huvitaval kombel märgivad paljud naised, et kanepitoodete mõju sõltub sellest, millises menstruaaltsükli faasis nad parasjagu on. Kuigi kannabinoidide – kanepitaime toimeainete – mõjusid uuritakse endiselt, on selge, et menstruaaltsükkel mõjutab seda, kuidas naise keha reageerib välistele mõjutajatele, eriti potentsiaalselt sõltuvust ja psühhoaktiivseid aineid sisaldavate puhul.
Kui sa kasutad kanepitooteid, on kasulik teada, kuidas sinu keha reageerib THC-le ja CBD-le vastavalt sellele, millises menstruaaltsükli faasis sa hetkel oled.
Kanep on maailma enim tarbitav psühhoaktiivne aine. Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel kasutab marihuaanat meelelahutuslikel eesmärkidel üle maailma üle 180 miljoni inimese vanuses 15‒64 eluaastat. Kasutamine meditsiinilistel ja iseravimise eesmärkidel kasvab kiiresti, eriti majanduslikult arenenud piirkondades. Suurim osa „uustulnukaid“ marihuaana rekreatiivses kasutamises on viimastel aastatel vanusegrupis 18–29.
Kannabinoidid on struktuurilt sarnased endokannabinoididega – molekulid, mida inimkeha toodab loomulikult ise. Kehas on lai võrgustik kannabinoidi retseptoreid (nimetatud selle taime järgi, mille kaudu need avastati). Endokannabinoidisüsteem (ECS) reguleerib olulisi funktsioone nagu uni, mälu, valuaisting, kontroll, ja söömine. Samad retseptorid aktiveeruvad ka marihuaana tarvitamisel.
Kuigi inimesi ajendab uimastite kasutamisele mitmeid põhjuseid, on uuringud sõltuvuslike käitumisviiside ja menstruaaltsükli eri faaside vahel leidnud huvitavaid seoseid.
Vaatame, kuidas need ained toimivad ning kuidas menstruaaltsükkel võib nende mõju mõjutada.
Kanepist põgusalt
Üheaastane rohukasvuline taim perekonnast Cannabis jaguneb laialt levinud arusaama kohaselt (ehkki liigiline jaotus on vaieldav) vähemalt kolmeks liigiks: Cannabis sativa – kõrge, kitsaste lehtedega sort, mis kasvab hästi kuuma ja kuiva kliimaga ning valmib aeglasemalt; Cannabis indica – madalam, suuremate koonusjate ja laiade lehtedega sort, mis kasvab paremini jahedamas kliimas ning valmib kiiremini; ja Cannabis ruderalis – väiksem, kiulisem ja vähese THC-sisaldusega (alla 3%) sort, mis on pärit Kesk- ja Ida-Euroopast ning Venemaalt. Kanepit tuntakse ka kui kanepit, kuigi Euroopas ja USAs on kanep nüüd seaduslikult määratletud kui taim, mille THC sisaldus on riigiti 0,2–0,3%. Kanep on üks esimesi kultuurtaimi maailmas – on tõendeid, et kanepiseemneid, -õli ja -kiudu kasutati juba kiviajal. Kanepikiudu kasutatakse nagu linast köite ja riide valmistamiseks. Tänapäeval toodetakse kanepist ka paberit, bioplastikut, isolatsioonimaterjale ja biokütust.
Cannabis sisaldab ka mitmeid bio- ja psühhoaktiivseid aineid. Nii C. sativa kui C. indica sisaldavad neid erinevas vahekorras ning kasvatatakse arvukalt hübriide erinevate mõjude saavutamiseks.
Sanskritis kutsutakse kanepit ganja. Teine levinud nimetus on marihuaana – see sõna pärineb Mehhiko hispaania keelest (võib-olla läbi Bantu keele mariamba, mis jõudis siia koos Kesk-Aafrikast toodud orjadega) ning tähendab tegelikult kuivatatud tolmeldamata emasõielise taime lehti ja õisi, mis on psühhoaktiivsete omaduste tõttu ihaldatud. Hašis (araabiakeelne sõna) ehk kanepivaik ja hašišiõli, mida saadakse lahustiekstraktsiooniga, on teised kanepist saadud ained ning mõlemad on oluliselt tugevama toimega kui marihuaana.
Kanepitaimes leidub üle 500 keemilise ühendi, neist enam kui 60 on aktiivsed kannabinoidid. Kõige tuntumad toimeained on CBD ja THC.
CBD ehk kannabidiool on üks aktiivsetest ühenditest kanepitaimes. CBD-l puuduvad psühhoaktiivsed omadused. Kliinilised uuringud näitavad, et see võib olla tõhus teatud epilepsia vormide ja muude haigusseisundite ravis. CBD-d müüakse sageli kapslitena või õlilahusena kroonilise valu, ärevuse, unetuse ja sõltuvusprobleemide leevendamiseks. Seda lisatakse enim erinevatesse toidulisanditesse, suupistetesse ja toodetesse, mida lubatakse müüa kanepitootena. CBD-d saab valmistada ka sünteetiliselt laboris, kuid hetkel pole see majanduslikult tasuv.
Võimalike negatiivsete kõrvalmõjude seas on ärrituvus ja iiveldus, kuid CBD-d peetakse üldiselt inimkasutuseks ohutuks. Ta ei ole põhjustanud sõltuvust ega võõrutussündroomi.
THC ehk tetrahüdrokannabinool on vastuolulisem toimeaine. THC on see ühend, mis tekitab „pilves“ tunde. Tavaline viis on suitsetamine – suitsu hingatakse sisse ja hoitakse sees, et mõju oleks maksimaalne. THC jõuab vereringesse ja ergutab ajus dopamiini vabanemist, tekitades soovitud eufoorilise tunde. See mõju kuhjub umbes 15–30 minutiga ja kaob mõne tunni pärast.
THC vahetud kõrvalmõjud on tegevusaktiivsuse langus, külmatunne, lühiajalised mäluhäired, ruumilise ja verbaalse tajumise häired ning näljahoog. Eufooriline seisund moondab ka ajataju ja valuaistingu tajumist.
THC-d võib tarbida ka söödavana – näiteks küpsetistes, kommides või muud toiduained. Seedekulgla kaudu imendudes ilmneb toime 30–60 minuti pärast ja kestab kauem kui suitsetamisel.
THC-d kasutatakse valu, unetuse, ärevuse ja isupuuduse leevendamiseks, kuid erinevalt CBD-st ei ole sel tõestatud mõju krampide ega migreeni vastu.
Kanepit ja selle derivaate on kasutatud tuhandeid aastaid üle maailma. On leitud tõendeid, et juba 8000 aastat tagasi suitsetati kanepit Kesk-Aasias, mida loetakse ka taime sünnikohaks.
Viimastel aastakümnetel on aretatud taimi, mis sisaldavad võimalikult palju THC-d. Tänapäevased kommertskanepitaimed on 3–4 korda tugevama mõjuga kui 20 aastat tagasi ning oluliselt kangemad kui muistsete rahvaste tarbitu. Samal ajal kui THC sisaldus tõuseb, on CDB sisaldus langenud.
Täisealisena otsustad ise, kas ja millal midagi tarvitad, ent marihuaanat EI soovitata kasutada, kui:
- sul on tõsised südame-, kopsu-, neeru- või maksahaigused
- oled rase, imetad või plaanid rasestuda
- sul esineb muid sõltuvusseisundeid
- oled kogenud psühhootilisi episoode või perekonnas esineb psühhoosi, skisofreeniat vmt häireid
- oled alla 18-aastane – ja paljud allikad soovitavad isegi kuni 25. eluaastani, kuna aju areneb ja on sellistele ainetele tundlikum
Marihuaana ja sinu menstruaaltsükkel
Marihuaana on teadusuuringutes jätkuvalt suhteliselt uus teema, eriti naiste tervise valdkonnas. Kuni viimase ajani võeti uuringute kavandamisel harva arvesse naiste reproduktiivtervist, mis oli peamiselt tingitud asjaolust, et menstruaaltsükkel teeb tulemused vähem ennustatavaks ning keerulisemaks analüüsida. Seetõttu ei ole paljude uuringute tulemused naiste kohta piisavalt täpsed.
Mitmed 1980ndatel tehtud uuringud vaatasid marihuaana tarvitamise mõju naiste reproduktiivtervisele, nii inimestel kui loomkatsetes. Need leiud kehtivad suures osas ka täna ning on kooskõlas tänapäevase arusaamaga, et iseravimine sageneb premenstruaalses ja menstruatsioonifaasis – seda selgitavad valu ja ebamugavustunne, krambid, meeleolukõikumised, udupeaga olek ning muud sümptomid, mida paljud naised neil faasidel kogevad.
Alternatiivravis soovitatakse PMS-i ja menstruatsioonihäirete korral mõnikord väikestes doosides marihuaanat. On palju isiklikke kogemusi, mis kinnitavad selle kasulikkust menstruatsioonikrampide leevendamisel, kuid kõva teaduslikku tõestust selle kohta pole. Tõenäoliselt on tegu pigem sellega, et THC eufooriline mõju summutab ajutiselt krampidest tekkinud valu.
Östrogeen ja THC
Östrogeen on üks olulisemaid hormoone naiste reproduktiivsüsteemi arengus ja toimimises; lisaks toetab ta kognitiivset ja luude tervist ning südame-veresoonkonna tööd. Östrogeen mõjutab ka seda, kuidas keha THC-d omastab.
Naised ja kõik, kel on menstruaaltsükkel, toodavad loomulikult kõrgemaid östrogeenitasemeid kahel ajaperioodil menstruaaltsükli jooksul. Follikulaarfaasis (alates menstruatsiooni algusest kuni ovulatsioonini) toodab aktiivne munarakk ehk follikkel tasapisi suurenevas koguses östradiooli (üks östrogeeni vormidest). Östradioolitase saavutab tipu vahetult enne ovulatsiooni, langeb, mis käivitab LH ja FSH tootmise ning need omakorda ovulatsiooni. Kui munarakk vabaneb, follikkel lõhkeb ja muutub kollaskehaks, mis toodab nüüd palju progesterooni ja mõnevõrra östradiooli, kuid vähem, saavutades laineharja ja langedes tsükli lutseaalfaasis.
Kõrge östrogeenitase valmistab keha paremini ette valu ja ärevuse, unetuse ning paljude muude seisunditega toimetulekuks. Östrogeen suurendab tundlikkust THC suhtes, nii et kõrgema taseme korral mõjub väiksem kogus tugevamalt. Iroonilisel kombel, kui sul on loomuomaselt madalam meeleolu („lutseaalfaasi nukrus“), vajad sümptomite leevendamiseks rohkem THC-d.
Pea meeles, kui kasutad hormonaalseid rasestumisvastaseid vahendeid, püsivad su hormoonitasemed kuus stabiilsemad, seega on ka THC mõju ühtlasem.
Mõned inimesed reageerivad kanepile halvasti – see võib avalduda ajutise ärevuse, negatiivsete mõtete või paranoia näol. THC-rikkad tooted võivad tugevdada ärevust ja meeleolumuutusi menstruatsiooni ajal, kuid CBD-tooted sobivad menstruatsioonivalu raviks ohutumalt.
Kroonilise marihuaana tarvitamise mõju
Kui marihuaanat tarvitada regulaarselt, võib see mõjutada menstruaaltsükli pikkust ja ka viljakust. 2021. aasta uuring THC mõjust mitte-inimestest emaste ahvide reproduktiivtsüklile näitas, et isegi lühiaegse tarvitamise korral muutusid testloomade menstruaaltsüklid ebaregulaarseks.
Regulaarne marihuaana tarvitamine pikendab menstruaaltsüklit ja vähendab viljakust. Teadlased arvavad, et see sõltub annusest – mida rohkem THC-d naine saab, seda suurem on menstruatsioonihäirete oht. Mõned uuringud on leidnud, et naised satuvad kanepisõltuvusse kergemini kui mehed ja saavad taluvuse kiiremini.
Kanepi paljude ühendite mõju inimorganismile on endiselt väga vähe uuritud. Ole tähelepanelik, kasuta CBD või THC-d mõõdukalt ning kohanda doosi vastavalt oma isikupärale ja tsükli faasile.
WomanLog-iga saad jälgida oma menstruaaltsüklit. Laadi WomanLog kohe alla:
