Kas ovulatsioon muudab sind emotsionaalseks? – Põhjalik juhend
Kas oled tähele pannud, et tsükli keskel muutub su tuju paariks päevaks? See võib olla märk ovulatsiooni sümptomitest. Kuigi ovulatoorne faas on menstruaaltsükli kõige lühem, on see samas ka kõige märgilisem.
Hormonaalsed kõikumised sinu kehas mõjutavad sel ajal, kuidas sa erinevatele asjadele reageerid. Tegelikult on ovulatsioon nii võimas, et see võib mõjutada su unenägusid ja lõhnameelt. Pole ime, et viljakal perioodil võid end tunda pisut emotsionaalsema või hajameelsemana.
Seda püüamegi selles artiklis välja uurida. Siin saad rohkem teada ovulatsiooni ja emotsioonide seosest ning avastada viise, kuidas neid päevi kergemini läbida ja oma tsüklit paremini hallata.
Mis on ovulatsioon ja menstruaaltsükkel?
Et mõista, miks ovulatsioon mõjutab sinu tundeid, vaatame lähemalt, kuidas ja miks see toimub.
Enamasti märgatakse menstruaaltsüklist vaid veritsusfaasi. Tegelikult läbib su keha 28–35 päeva jooksul, ehk tsükli pikkuse jooksul, erinevaid faase, hormonaalseid kõikumisi ja nendele vastavaid muutusi kehas.
Tsükli esimene päev on sinu menstruatsiooni algus. Sel ajal irdub emakalimaskest, sest eelmisel kuul viljastumist ei toimunud. Veritsus kestab tavaliselt 2 kuni 7 päeva.
Järgneb follikulaarne faas. Kui menstruatsioon lõpeb, tunned end energilisema, aktiivsema ja sotsiaalsemana. Sel ajal valmistub keha ovulatsiooniks. Follikulaarfaasis tõusevad östrogeeni ja testosterooni tasemed, mis annab juurde energiat ja enesekindlust.
Tsükli alguses hakkavad tõusma kaks hormooni: folliikuleid stimuleeriv hormoon (FSH) ja lutropiin (LH), millel on tõusev trend 24 kuni 36 tundi. Need stimuleerivad munaraku arengut munasarjas. Samal ajal soodustab östrogeen uue emakalimaskesta teket. Kõik see kestab umbes tsükli 10.–18. päevani (täpne aeg sõltub sinu tsükli pikkusest).
Muna vabanemine märgib ovulatsiooni algust. Ovulatsioon on lühike 24–48-tunnine periood, mil munarakk liigub munasarjast läbi munajuhade emakasse. Küpsenud folliikul rebeneb, vabanedes munaraku, mis jääb emakasse ootele. Kui ta seemnerakuga kokku ei puutu, laguneb ja imendub ta organismis tagasi.
Kuigi ovulatsioon ise kestab vaid päeva või kaks, on see ülioluline, sest vaid sel ajal on võimalik viljastumine.
Tsükli viimases osas, luteaalfaasis, hakkavad östrogeeni ja testosterooni tasemed langema ning rebenenud folliikul toodab progesterooni. See hormoon valmistab emakalimaskesta võimalikuks embrüo kinnitumiseks. Kui see oluline sündmus neil päevil ei toimu, irdub limaskest ning algab taas menstruaalveritsus ja uus tsükkel.
Hormonaalsed muutused ja ovulatsiooni sümptomid
Et lihtsustada hormoonide kõikumist tsükli jooksul, keskendume kolmele peamisele suguhormoonile: östrogeen, testosteroon ja progesteroon.
Tsükli alguses on hormoonide tase madal. Võid märgata, et tuju on enam-vähem, kuid päris rahul sa pole. Võib esineda rohkem väsimust ja ärrituvust.
Kuid tsükli 5.–7. päeval hakkavad östrogeeni ja testosterooni tasemed tõusma. Tunned end aktiivsemana, suhtled rohkem ja sotsiaalne ärevus võib veidi langeda.
Mida lähemale ovulatsioonile jõuab tsükkel, seda kõrgemaks muutuvad östrogeeni ja testosterooni tasemed. Kui ovulatsioon on käes, on need tipus.
Enamus naisi tunneb end ovulatsiooni eel kõige paremini – energiat on kõige rohkem, tuju on hea, ollakse sotsiaalne, enesekindel, flirtiv ja isegi ilusam. Tõepoolest, uuringud tõestavad, et ovulatsioon pehmendab näojooni ja muutud ligitõmbavamaks nii teistele kui iseendale.
Füüsilised ovulatsiooni sümptomid:
- Suurenenud libiido
- Kõrgem basaalkehatemperatuur
- Rohkem vedelat, toore muna valget meenutavat tupevoolust
- Kerge kramp ühel pool alakõhtu
- Õrn puhitus
- Rinnanibude tundlikkus
Pärast ovulatsiooni algab luteaalfaas, mil östrogeeni ja testosterooni tase langeb ning progesteroon tõuseb. Progesteroon, ka „hooldushormooniks” nimetatud, valmistab emaka võimalikuks raseduseks ette.
Need hooldavad tunded võivad aga põhjustada suuremat ärrituvust, väsimust, ärevust, depressiivsust ja meeleolu kõikumist. Eriti tsükli lõpus, kui östrogeeni tase on madal, võid tunda premenstruaalse sündroomi (PMS) sümptomeid, nagu:
- Tugevamad meeleolukõikumised
- Suurenenud söögiisu
- Puhitus
- Veepeetus
- Kohmakus
- Väsimus
- Seljavalu
- Rinnanibude tundlikkus
- Peavalud
Ovulatsiooniga seotud füüsilised ja emotsionaalsed sümptomid
Enamik naisi seostab ovulatsiooni aega positiivsete emotsioonide ja hea tujuga, kuna östrogeen on tipus.
Teiste puhul pole ovulatsiooni sümptomid aga nii meeldivad. Selle asemel, et tunneksid rohkem energiat ja positiivsust, võivad nad läbi elada meeleolukõikumisi, olla ärritunud, masendunud või ärevad. See toimub mitmel põhjusel.
Luteaalfaasi algus
Ovulatsioon kestab väga lühikest aega, seega ei pruugi sa täpselt märgatagi, millal see lõpeb ja luteaalfaas algab. Paljudel, eriti neil, kellel esineb tugev PMS või PMDD (premenstruaalne düsfooriline häire), võivad ovulatsioonile järgnenud nädalad olla tõeliselt rasked.
Hormonaalsed tasakaalutused võivad põhjustada meeleolu kõikumist, depressiivseid sümptomeid, süvenenud ärevust ja isegi soodustada enesetapumõtteid. Sümptomid võivad alata kohe, kui ovulatsioon on möödas.
Hormonaalne kaos
Heast asjast võib saada ka liiga palju. Suguhormoonid mõjutavad ajus neurotransmittereid, näiteks serotoniini. Järsk östrogeeni ja testosterooni tõus võib põhjustada neurokeemilisi muutusi, mis avalduvad depressiooni või emotsionaalsusena. Ka nende hormoonide kiire langus toob kaasa tasakaalutuse, mis jätab sind iseendast kaugeks.
Vaimsete häirete süvenemine
Järsud suguhormoonide muutused võivad süvendada olemasolevaid vaimseid raskusi. Kui sul juba esineb depressiooni, ärevust, PMDD-d, ADHD-d või bipolaarset häiret, võivad hormoonikõikumised olukorda halvendada. Uuringud näitavad seost luteaalfaasi ja emotsionaalsete sümptomite süvenemise vahel:
Uuring „Psychiatric Symptoms Across the Menstrual Cycle in Adult Women” märgib: “Tulemused näitavad, et premenstruaalne ja menstruatsioonifaas on kõige enam seotud üldiste sümptomite süvenemisega. Tugevad tõendid viitavad psühhoosi, maania, depressiooni, suitsiidi ja alkoholi tarvitamise tõusule nendel perioodidel. Ärevus, stress ja liigsöömine on pigem kogu luteaalfaasis kõrgemad. Suitsetamise ja kokaiini tarvitamise subjektiivne mõju on luteaalfaasis madalam, kuid teisi aineid puudutavaid andmeid on vähem. Paanikahäire, traumajärgse stressihäire ja piiripealse isiksushäire korral on mustrid vähem selged ning generaliseeritud ärevuse, sotsiaalärevuse, obsessiiv-kompulsiivse häire ja trikhotillomaania kohta pole piisavalt andmeid.”
Meeleolukõikumiste leevendamine ovulatsiooni ajal
Emotsioonide ja kehaliste sümptomite leevendamine ovulatsiooni ja luteaalfaasi jooksul võib olla keeruline. See on seda keerulisem, kui sul on palju kohustusi nagu nõudlik töö, reisimine, suured projektid või laste kasvatamine.
Kuid igakuine tsükkel käib omasoodu ja ei arvesta alati sinu kavadega. Olles teadlik kehast toimuvatest muutustest ja neid aktsepteerides, saab oma heaolu siiski parandada. Siin on mõned soovitused, mis võivad raskemal ajal abiks olla.
Jälgi oma tsüklit
Pane kirja menstruaaltsükkel, et paremini aimata, millal ovulatsioon toimub. Kui tead, mis kehas toimub, saad enda eest paremini hoolt kanda. WomanLog pakub tasuta perioodijälgijat, et mõista oma tsüklit paremini. See on saadaval App Store'is, Google Plays ja AppGallerys.
Tervislikud harjumused
Söö tasakaalustatult: palju puu- ja köögivilju, täisteratooteid ning lahjat valku. Ka regulaarne liikumine ja piisav uni on emotsionaalse tasakaalu jaoks olulised. Jälgi ka oma mineraalide ja vitamiinide taset.
Tsükli jaoks olulised vitamiinid-mineraalid on B6 ja B12, D, C, tsink, magneesium ja kaltsium. Lisa need menüüsse või vajadusel pea nõu arsti või apteekriga.
Stressi leevendamise tehnikad
Harjuta lõõgastumist: mediteeri, tee joogat, hingamisharjutusi või progressiivset lihaste lõõgastust. Hormonaalsed muutused ja PMS-i sümptomid võivad sind endast eemale viia, kuid pea meeles – kõik on mööduv.
Enesehoole praktikad
Tegele tegevustega, mis pakuvad rõõmu ja rahu: loe raamatut, käi vannis, kuula muusikat või viibi looduses. Luteaalfaasi ajal püüa vältida kõrge intensiivsusega või liigse stressiga tegevusi.
Kui võimalik, vaheta HIIT-treeningud jalutuskäikude, jõutreeningu, jooga või pilatese vastu. Töö juures eelista planeerimist ja ettevalmistusi, mitte järjestikuseid koosolekuid või uusi stressirohkeid projekte.
Piirake stimulante
Vähenda kofeiini ja alkoholi tarbimist, sest need võivad süvendada meeleolukõikumisi ja ärevust. Kui hommikukohvita ei saa ning vajab stimulatsiooni, proovi vahepeal matšat või rohelist teed – need sisaldavad vähem kofeiini, kuid turgutavad siiski.
Otsi tuge
Räägi oma tunnetest lähedaste või terapeudiga. Ja mis kõige tähtsam – ära alaväärista oma kogemusi. Paljusid naisi on veendatud, et valud ja emotsionaalsed kannatused tsükli ajal on norm, kuid tõsised PMS-sümptomid pole tavapärased ja võivad viidata suurematele tervisemuredele.
Lõppsõna
Meeleolukõikumised ovulatsiooni ajal on sagedased – kõigil pole see periood lilleline. Oluline on meeles pidada, et apist ja toetusest pole puudust.
Kui märkad, et hormonaalsed muutused ohustavad sinu vaimset tervist ning heaolu, tuleta meelde:
- Jälgi oma menstruaaltsüklit
- Vali tervislik toitumine ja liikumine
- Juhi stressi
- Harjuta enesehoidu
- Piirake stimulante
- Otsi tuge, kui vaja
Ebamugavate füüsiliste ja vaimsete sümptomite talumine pole kellelegi hea. Soovitame otsida vajadusel arstiabi – ära eelista kannatust, eelista hoolt ja mugavust.
Me mõistame, et meditsiinisüsteem pole alati tundlik naiste tervisele, kuid leidub palju häid spetsialiste, kes on valmis kuulama ja aitama lahenduse leida.
Laadi alla WomanLog:
