Leevendus menstruatsioonivalule
Haikalade nädal. Punane laine. Puuvillaponi sõitmine. Kõik need loovad nimetused menstruatsiooni kohta ei paku erilist lohutust, kui tuleb hakata tegelema kaasnevate ebamugavustega.
Kuigi menstruatsioon on naise organismi täiesti loomulik tsükliline protsess, võib see tekitada ebamugavust. Kõhukrambid, valutavad ja tuim raskustunne alakõhus on väga levinud. Menstruatsioonivalu vähendamiseks on palju erinevaid viise, kuid enne tegutsemist tasub mõista, mis täpselt valutab ja miks.
Kõhuvaluga “Punase koodi” ajal võivad kaasneda ka alaseljavalud, mis kiirgavad jalgadesse. Võid kogeda ka iiveldust, oksendamist, peavalu või kõhulahtisust ning tunda end ärritunult või väsinuna. Harvematel juhtudel võivad naised tunda ka pearinglust või minestada. Menstruatsioonivalu võib takistada isegi igapäevaste tegevuste tegemist 1–3 päeva jooksul kuus, seega pole see tavaliselt parim aeg intensiivseks füüsiliseks aktiivsuseks, võistlusteks või pikemateks matkamiseks. Mõnel naisel on aga sümptomid hoopis kerged või puuduvad üldse. Kõik sõltub iga naise keha eripäradest ja üldisest terviseseisundist.
Ei ole rase? Siis algab su menstruatsioon…
Isegi kui sa ei mõtle praegu laste saamisele, vaid soovid õppida, karjääri teha või hobisid nautida, valmistub su keha igal kuul raseduseks. Emakõõnes olev limaskest ehk endomeetrium pakseneb järk-järgult, et viljastatud munarakk saaks sinna ohutult kinnituda.
Kui munarakk ei viljastu, hakkab endomeetriumi kiht tasapisi irduma. Menstruatsioonivalu põhjustavad bioloogiliselt aktiivsed lipiidid nimega prostaglandiinid, mis panevad emaka lihased kokku tõmbuma. Need kokkutõmbed lükkavad verd ja endomeetriumi emakast välja. Mida rohkem on su kehas prostaglandiine, seda tugevamad on kokkutõmbed ja ebamugavus – tugevad kokkutõmbed võivad ajutiselt pigistada kokku lähedalasuvaid veresooni ega lase emakale piisavalt hapnikku, mis tekitabki valu.
Valu võib tekkida 1–3 päeva enne menstruatsiooni algust. Sel ajal on valu tavaliselt tuim ja pidev. Tugevaim valu on tavaliselt menstruatsiooni esimestel tundidel (2–3 tundi) ning see võib kesta kuni kolm päeva.
Uuringud näitavad, et menstruatsioon on kõige valulikum 23–27-aastastel naistel.
Ekstreemset menstruatsioonivalu põhjustab liighulk prostaglandiine – seda nimetatakse düsmenorröaks. See seisund võib olla nii noortel naistel, kellel alles algab menstruatsioon (primaarne düsmenorröa), kui ka vanematel naistel, kellel pole varem menstruatsioonivalusid esinenud (sekundaarne düsmenorröa). Vanemas eas võib põhjus olla ka tõsisem haigus, näiteks endometrioos (endomeetriumikude kasvab vales kohas), munasarja tsüstid või müoom (healoomuline emakasõlm). Sellisel juhul on tungivalt soovitatav pöörduda naistearsti poole. Õige diagnoos ja ravi võivad menstruatsioonivalu oluliselt vähendada.
Teised võimalikud põhjused
Menstruatsioonivalul võib olla ka muid põhjuseid, näiteks emakakaela anatoomilised eripärad (kitsas emakakaelaava, ette- või tahasuunatud emakas), ülekaal, suitsetamine või alkoholi liigtarbimine, ebaregulaarne menstruaaltsükkel, varajane menstruatsiooni algus (11-aastaselt või varem), pikaajaline stress, liigne füüsiline pingutus või emotsionaalne trauma, näiteks lähedase kaotus, suhtemured või südamevalu.
Menstruatsioon on kõige valulikum naistel, kes pole seksuaalselt aktiivsed ega ole veel sünnitanud.
Pärast rasedust ja sünnitust menstruatsioonivalu tavaliselt kaob või väheneb oluliselt, kuna emakas ja emakakael muutuvad füsioloogiliselt. Oluline roll on ka geneetikal – kui emal esinesid tugevad menstruatsioonivalud, on tõenäoline, et ka tütar kogeb sarnaseid vaevusi. Valud võivad olla seotud ka toitumisega – kohv ja muud kofeiiniga joogid ning vürtsikad, soolased või liigselt magusad toidud võivad valu endast märku anda.
Leia, mis Sulle sobib
Universaalset imerohtu kõigi jaoks ei ole, sest iga naise kogemus on erinev. Mõni vajab lihtsalt lisatundi und, teine eelistab meditatsiooni või joogat, kolmandale aitavad ainult valuvaigistid. Üks soovitus sobib kõigile – hoolitse enda eest! Ära koorma end üle, maga piisavalt, söö tervislikult, joo piisavalt vett, väldi liigset stressi ja ära pinguta füüsiliselt üle.
Veel soovitusi:
- Tugevate menstruatsioonivalude korral tasub küsida arstilt või naistearstilt soovitusi sobivate valuvaigistite osas. Kui tead, et valud algavad regulaarselt, võta rohi juba esimestel märkidel või isegi enne, sest valuvaigisti ei mõju hetkega.
- Kergemate vaevuste puhul võivad aidata toidulisandid (vitamiinid, oomega-3-rasvhapped), taimsed preparaadid või homöopaatia – need vähendavad mõne naise jaoks oluliselt ebamugavust. Küsi soovitusi arstilt või kogenud homöopaadilt.
- Teatud taimeteed aitavad samuti, kuid tõhusamad on need peale regulaarset ja pikemaajalist kasutamist.
Meditsiinilised arvamused soojuse kasutamise kohta erinevad. Mõned arstid ei soovita seda, kuna soojus võib verejooksule kaasa aidata, teised soovitavad sooja vanni või kuumaveekotti kõhule lõõgastava toime tõttu.
- Kinesioteip alakõhul ja alaseljal aitab samuti. Parima tulemuse saavutamiseks lase füsioterapeudil see panna päev või paar enne menstruatsiooni algust.
- Nõelravi või kuivnõelravi võivad olla väga tõhusad, kui eelistad alternatiivmeetodeid.
- Kui menstruatsioonivalude põhjuseks on mõni tõsine haigus, tuleb kindlasti pöörduda arsti poole diagnoosiks ja raviks. Kõige sagedamini kasutatakse ultraheli või muid pildidiagnostika meetodeid, vahel ka laparoskoopiat. Kui avastatakse müoom või munasarja tsüst, võib osutuda vajalikuks operatsioon.
- Arvestades Sinu vanust, tervislikku seisundit ja harjumusi, võib Sinu naistearst soovitada hormonaalseid rasestumisvastaseid vahendeid (pille või hormonaalset emakasiseset vahendit) düsmenorröa raviks, mis võivad aidata hormoonide tasakaalu korral.
- Teatud asendid leevendavad valu – näiteks looteasend: lama külili või selili, jalad tõmmatud kõhu ligi. Ka käpuli olles, kõht all, võib saada leevendust. Võid endale ise või lasta sõbral/partneril õrnalt masseerida alakõhtu ja alaselga – kindlasti palu tal olla õrn.
- Soovitatav on kerge, kuid vitamiini- ja toitaineterikas toitumine menstruatsiooni ajal – näiteks kaerahelbed, banaanid, kreeka pähklid, rohelised lehtköögiviljad, ingver ja päevalilleseemned.
- Kui jõudu ja energiat jätkub, tee mõõdukat füüsilist trenni (näiteks jooga, sörkjooks või kerge võimlemine venitustega). Regulaarne liikumine vähendab menstruatsioonivalu ja toetab üldist heaolu.
Tähelepanu! Kui menstruatsioonivaluga kaasnevad kõrge palavik ja muud ebatüüpilised, infektsioonile viitavad sümptomid, kui pole varem olnud nii tugevaid valusid või kui valu ilmneb äkki koos tugeva verejooksuga, on tegu hädaolukorraga. Pöördu kiiresti arsti poole!
Visiit arsti juurde
Kui menstruatsioonivalu on raske kontrolli all hoida, külasta oma perearsti või naistearsti. Ole kohtumiseks ettevalmistatud! Tõenäoliselt küsitakse Sinu käest: kui vanalt algas menstruatsioon, millal oli viimane menstruatsioon, kas tsükkel on regulaarne, kui pikk see on ning kas esineb määrimist või verejookse tsüklite vahel?
Naistearst uurib tõenäoliselt ka Sinu ema kogemuste ja pere varasemate haiguste kohta. Kui Sa ei tea vastuseid, uurige eelnevalt lähedastelt. Räägi kindlasti, milliseid ravimeetodeid oled proovinud ja kui tõhusad need Sinu kogemusel on olnud. Relevantne on ka info hiljutiste haiguste, kasutatavate ravimite või toidulisandite, hiljutiste emotsionaalsete elumuutuste ja muude stressifaktorite kohta.
Võidelt küsida ka intiimelu kohta – kas oled seksuaalselt aktiivne ja kas seksuaalvahekord on valulik.
Ära pelga küsimusi esitada – näiteks: Mis võivad olla minu menstruatsioonivalu põhjused? Kui võimalik on valu vähendada või eemaldada? Milliseid uuringuid või analüüse on vaja teha? Millised ravimid või alternatiivmeetodid võiksid mulle sobida?
Saad jälgida sümptomeid WomanLogi abil. WomanLogis on üle 100 sümptomi. Laadi WomanLog alla kohe:
