Kuutsükkel
Sinu kuutsükkel on rohkem kui lihtsalt igakuine menstruatsioon. Sinu kehas toimuvad muutused, mis avalduvad nii nähtaval kui nähtamatul kujul, mõjutades sind rohkem, kui ehk arvata oskad.
Sinu tuju, käitumine ja isegi välimus muutuvad sõltuvalt sellest, millises tsükli faasis parajasti oled. Need tsüklilised muutused tulenevad geneetiliselt määratud bioloogilisest rütmist, mida võib kirjeldada kui pidevat muutust reproduktiivsüsteemis, mille põhjustavad hormonaalsed kõikumised.
Tsükkel algab menstruatsiooni esimesel päeval ning kestab keskmiselt 28 päeva, kuid tsükli pikkus võib ulatuda 21 kuni 35 päevani. Suured elumuutused ja sündmused võivad menstruatsiooni paar päeva kiirendada või edasi lükata, ning naised, kes kasutavad hormonaalset rasestumisvastast vahendit, kogevad leebemaid või puuduvaid menstruatsioone. Kui tsükli pikkus, valu või verejooksu tugevus muutub äkitselt ja seletamatult, pöördu oma arsti poole, sest see võib viidata varjatud terviseprobleemile.
Järgnevalt vaatleme lühidalt tüüpilist 28-päevast tsüklit.
Päev 1
Progesterooni tase langeb. Emaka limaskest ehk endomeetrium hakkab järk-järgult irduma ja eemaldub emakast — menstruatsioon on alanud.
Menstruatsiooniveri tähistab tsükli esimest päeva.
Veritsus kestab keskmiselt 3–5 päeva, kuid ka 2–7-päevased menstruatsioonid on normaalne nähtus. Eriti esimestel päevadel võid kogeda valu alakõhus või seljas, peavalu, iiveldust, puhitust, ärrituvust ja väsimust. Puhkus on sel ajal soovitatav.
Päev 5
Veritsus on lõppenud või lõppemas — voolus muutub menstruatsiooni lõpus tavaliselt tumepruuniks menstruatsiooni lõpus. Emakakael kitseneb ja moodustab limakorgi. Munasarjad hakkavad tootma östrogeeni ning emakas algab uue limaskesta kihtide kujunemine.
Päev 7
Östrogeeni taseme tõustes tõuseb ka serotoniini tase, mis aitab parandada enesetunnet ja tuju. Sa tunned end energilisema ja avatumana ning tabad end sagedamini naeratamast. Vahetult pärast menstruatsiooni on voolus tavaliselt väike või puudub üldse.
Päevad 12–13
Östrogeeni tase jõuab tippu. Sinu juuksed näevad suurepärased välja, nahk särab ja tunned, et on aeg proovida uut rõivastust. Tsükli viljaka faasi saabudes on kalduvus flirtida ja sotsialiseeruda ning võid märgata, et ka teised pööravad sulle rohkem tähelepanu.
Oled tsükli selles faasis sõna otseses mõttes atraktiivsem.
Limakork lahkub kehast koos tupekaudse voolusega, mis on nüüd läbipaistev ja veniv — meenutades konsistentsilt munavalget. See muudab vahekorra mõnusamaks ning hõlbustab spermatosoidide teekonda munaraku suunas.
Päevadel vahetult enne ovulatsiooni langeb keha baastemperatuur veidi. Rasedust planeerides on nüüd õige aeg seksida. Viljakas aeg algab kaks päeva enne ja lõpeb kaks päeva pärast ovulatsiooni.
Kui sa ei plaani rasestuda, ole sel ajal eriti tähelepanelik rasestumisvastaste meetmete suhtes.
Päev 14
Ovulatsioon toimub siis, kui üks tuhandetest munasarjafolliikulitest lõhkeb, lastes küpsel munarakul munasarjast väljuda. Tühi folliikul muutub kollaskehaks (ladina keeles corpus luteum), mis on saanud nime oma kollaka värvuse järgi.
Kui seemnerakk jõuab küpse munarakuni, võib toimuda viljastumine. Viljastatud munarakk ehk sügoot alustab neljapäevast teekonda munajuhas emaka suunas.
Tüüpiliselt elab viljastamata munarakk 12–24 tundi, kuid see võib tsüklist tsüklisse erineda. Kui munarakku ei viljastata, lahustub see organismis.
Päev 15
Pärast ovulatsiooni toodavad munasarjad rohkem progesterooni. Emaka limaskest moodustab paksu ja vererikka kihi.
Sinu voolus on nüüd valge või hele ja pigem tükkjas või kreemjas.
Päev 18
Selles faasis võivad rinnad muutuda veidi turseks ja tundlikuks veepeetuse tõttu.
Päevad 19–20
Kui munarakku ei viljastata, aeglustub munasarjades järk-järgult progesterooni ja östrogeeni tootmine.
Kui viljastatud munarakk jõuab emakasse, kinnitub see emaka seina külge ja hakkab kasvama. Raseduse ajal emaka limaskest ei irduma, munasarjafolliikulid uusi munarakke ei vabasta ning menstruatsiooni ei toimu.
Päevad 21–23
Võid kogeda premenstruaalse sündroomi ehk PMS-i sümptomeid: meeleolukõikumised, ärrituvus, väsimus, kurbus ja kalduvus näha maailma negatiivsemalt. Rinnad võivad olla hellad ning suureneda isud teatud toitude järele. Sümptomite tugevus on igal naisel erinev.
Päev 24
Madalamad östrogeenitasemed langetavad ka valu taluvuse piiri, mistõttu võid muutuda tundlikumaks. Valulikud protseduurid võivad tsükli lõpus ja menstruatsiooni ajal olla raskemini talutavad.
Päevad 26–27
Östrogeeni ja serotoniini tase on madal. Isu võib tõusta ning kasvab ka soov süsivesikute- ja rasvarikka toidu järele. Samuti töötab sel ajal ainevahetus veidi kiiremini.
Kui tsükli lõpus polnud viljastumist, imendub kollakeha tagasi ja progesterooni tase langeb järsult.
Päev 28
Prostaglandiinide tase tõuseb ja tekitab emakas kokkutõmbeid, mis aitavad menstruatsioonivoolusel väljuda. See protsess võib olla valulik — tekivad menstruatsioonikrambid. Vajadusel võib kasutada valuvaigistit.
Oma kuutsükli tundmine aitab sul paremini ette näha ja valmistuda kehas toimuvateks muutusteks. Alguses võib see tunduda nagu väljakutse, kuid kui õpid nendega koos, mitte nende vastu töötama, on sul palju lihtsam toime tulla nii tõusude kui mõõnadega.
Saad oma tsüklit jälgida kasutades WomanLogi rakendust. Laadi WomanLog alla kohe:
