Regulaarne menstruatsioon on üldise hea tervise märk. Kui see ei saabu õigel ajal, hakkame muretsema. Enamik naisi kogeb oma menstruaaltsüklis teatavat varieeruvust. Kui hästi tunned sina oma tsüklit?
Lisaks rasedusele on mitmeid tegureid, mis võivad mõjutada sinu menstruaaltsükli rütmi, näiteks teatud terviseprobleemid, ravimid, stress, liigne töötamine, üleliigne treenimine ning järsk kaalulangus või -tõus.
Menstruaaltsükkel on muutuste jada, mida naise keha iga kuu läbib valmistudes võimaluseks rasestuda. Kord kuus vabastab üks naise kahest munasarjast küpse munaraku (harvadel juhtudel kaks või kolm). Seda protsessi nimetatakse ovulatsiooniks.
Kui ovulatsioon toimub, kuid munarakku ei viljastata, irdub emaka limaskest järk-järgult ning väljutatakse emakakaela avanemise kaudu lihaste kokkutõmmete abil. See ongi menstruatsioon — esimene veritsuspäev tähistab tsükli algust. Keskmine tsükkel kestab 21–35 päeva ning keskmine menstruatsioon kestab 3–5 päeva, kuid tavapäraseks peetakse ka 2–7 päeva pikkuseid menstruatsioone. Noorukitel võivad tsüklid olla ebaregulaarsed, kuid vanusega muutub rütm tavaliselt ühtlasemaks.
Jälgi oma tsüklit, et mõista menstruatsioonide keskmist pikkust ja varieeruvust. Muutusi on nii lihtsam märgata ja hallata.
Kui menstruatsioon hilineb, proovi rahulikuks jääda. Stress ja ärevus võivad menstruatsiooni veelgi edasi lükata. Kui koged pidevat või liigset stressi, toodab keha stressihormoone kortisooli ja adrenaliini.
Adrenaliin annab kehale energiat, samas kui kortisool tõstab aju töövõimet ning annab kehale märku lõpetada või aeglustada ebaolulisi protsesse, et säästa energiat. Stress võib mõjutada reproduktiivsüsteemi — kui kortisool annab ajule märku lõpetada progesterooni ja östrogeeni tootmine, ei toimu menstruaaltsüklit.
Iga naine reageerib stressile erinevalt. Mõne jaoks võivad ärevus ja muretsemine põhjustada varajast veritsust, "määrimist" ehk vereerimist menstruatsioonide vahel, nõrgemat menstruatsiooni või hoopis tugevamat vereeritust. Väiksemad ebameeldivused — pingeline vestlus või oma lemmiktassi purunemine — tõenäoliselt reproduktiivtööle ei mõju, kuid lähedase kaotus või pikad rasked tööpäevad võivad jätta märgatava jälje ka menstruaaltsüklile. Lisaks võivad stressist tekkida peavalud, unehäired, lihaspinged ja seedeprobleemid.
Kui oled viljakas eas ja seksuaalselt aktiivne, võib hiline või vahele jäänud menstruatsioon olla raseduse märk. Varased raseduse tunnused võivad olla:
Kui kahtlustad rasedust, tee rasedustest.
Kõige täpsema tulemuse saamiseks tasub test teha nädal pärast menstruatsiooni oodatavat algust. Kui soovid kindel olla, tee paari päeva pärast uus test.
Paljud rasedusega seotud sümptomid võivad sarnaneda premenstruaalse sündroomi ehk PMS-iga. Kui sümptomid püsivad või menstruatsioon ei taastu, peaksid pöörduma arsti poole, sest see võib viidata ka muudele terviseprobleemidele.
Väike kaalukaotus tavaliselt menstruaaltsüklit ei mõjuta. Mõõdukas kaalulangus võib hoopis parandada üldist tervist ja tsükli regulaarsemaks muuta — näiteks polütsüstiliste munasarjade sündroomi puhul.
Järsk kaalulangus võib aga mõjutada hormoonide tasakaalu ja kahjustada reproduktiivsüsteemi tööd.
Hormoon leptiin toodetakse rasvkoes. Kui leptiini tase langeb äkki, annab see kehale selge märgi raskest olukorrast ning sellest, et pole sobiv aeg raseduseks — toitumisvaegus suurendab raseduse katkemise riski.
Kõik protsessid, mis on seotud viljakuse ja rasestumisega, aeglustuvad või peatuvad, et säilitada ellujäämiseks vajalikke ressursse. Anoreksiaga inimesed ja sportlased, kellel on väga madal keharasv, kogevad sageli ebaregulaarseid tsükleid või menstruatsioon kaob sootuks.
Hormonaalsete rasestumisvastaste vahenditega alustamine, nende muutmine või lõpetamine mõjutab menstruaaltsüklit otseselt. Mõned rasestumisvastased vahendid muudavad menstruatsiooni nõrgemaks või peatavad selle sootuks. Tsükkel võib olla esimestel kuudel ebaregulaarne, kuni keha uue hormonaalse rütmiga kohaneb. Väljaspool kaitset soovitatakse kasutada rasestumisvastaseid vahendeid vähemalt terve kuu vältel. Peale nende lõpetamist vajab ka keha kohanemisaega.
Menstruatsioon võib reisimise ajal hilineda või ära jääda, eriti pikkadel rahvusvahelistel lendudel või ajavööndite vahetudes — ööpäevarütmi häirumine võib mõjutada ka menstruaaltsüklit. Uuringute põhjal kogevad vahetustega tööd tegevad naised sagedamini ebaregulaarseid või pikemaid tsükleid.
Kõik endokriinsed organid on olulised menstruaaltsükli normaalsuseks. Tugevad muutused kilpnäärmes või neerupealistes võivad põhjustada menstruatsiooni ärajäämist.
Kõrgem kehatemperatuur võib mõjutada munasarjade tööd ning vähendada hormonaalsete rasestumisvastaste toime tõhusust.
Hirm raseduse ees või pidev mõtlemine rasestumisele võib olla psühholoogiliseks takistuseks menstruaaltsükli normaalsele toimimisele.
Menopausi lähenedes muutub menstruaaltsükkel. Enamik naisi lõpetab menstruatsiooni 45–55 aasta vanuses ning tsükkel muutub juba mõni aasta enne seda ebaregulaarseks. Seni kuni menstruatsioon käib, on võimalik rasestuda. Rasedusest hoidumiseks kasuta rasestumisvastaseid vahendeid kuni vähemalt aasta pärast viimast menstruatsiooni.
Kui oled oma menstruaaltsükli pärast mures, soovitame jälgida menstruatsioonide regulaarsust ja millele sinu keha reageerib. Konsulteeri vajadusel oma perearsti või günekoloogiga — pigem uuri ja lahenda tekkinud küsimused kui muretse nende pärast.
Mida enam õpid tundma oma keha vastuseid erinevatele olukordadele, seda kindlamalt ja teadlikumalt saad oma menstruatsiooni hallata. Ära karda end paremini tundma õppida!
Saad oma menstruatsiooni jälgida WomanLogi abiga. Laadi WomanLog kohe alla: