New! Sign in to manage your account, view your records, download reports (PDF/CSV), and view your backups. Sign in here!
Share this article:

Miks on mu menstruatsioon hilinenud?

Regulaarne menstruatsioon on üldise hea tervise märk. Kui see ei saabu õigel ajal, hakkame muretsema. Enamik naisi kogeb oma menstruaaltsüklis teatavat varieeruvust. Kui hästi tunned sina oma tsüklit?

Hilineva menstruatsiooni põhjused: millest võivad tekkida viivitused tsüklis?

Lisaks rasedusele on mitmeid tegureid, mis võivad mõjutada sinu menstruaaltsükli rütmi, näiteks teatud terviseprobleemid, ravimid, stress, liigne töötamine, üleliigne treenimine ning järsk kaalulangus või -tõus.

Keskmine tsükkel

Menstruaaltsükkel on muutuste jada, mida naise keha iga kuu läbib valmistudes võimaluseks rasestuda. Kord kuus vabastab üks naise kahest munasarjast küpse munaraku (harvadel juhtudel kaks või kolm). Seda protsessi nimetatakse ovulatsiooniks.

Kui ovulatsioon toimub, kuid munarakku ei viljastata, irdub emaka limaskest järk-järgult ning väljutatakse emakakaela avanemise kaudu lihaste kokkutõmmete abil. See ongi menstruatsioon — esimene veritsuspäev tähistab tsükli algust. Keskmine tsükkel kestab 21–35 päeva ning keskmine menstruatsioon kestab 3–5 päeva, kuid tavapäraseks peetakse ka 2–7 päeva pikkuseid menstruatsioone. Noorukitel võivad tsüklid olla ebaregulaarsed, kuid vanusega muutub rütm tavaliselt ühtlasemaks.


Jälgi oma tsüklit, et mõista menstruatsioonide keskmist pikkust ja varieeruvust. Muutusi on nii lihtsam märgata ja hallata.


Stress

Kui menstruatsioon hilineb, proovi rahulikuks jääda. Stress ja ärevus võivad menstruatsiooni veelgi edasi lükata. Kui koged pidevat või liigset stressi, toodab keha stressihormoone kortisooli ja adrenaliini.

Adrenaliin annab kehale energiat, samas kui kortisool tõstab aju töövõimet ning annab kehale märku lõpetada või aeglustada ebaolulisi protsesse, et säästa energiat. Stress võib mõjutada reproduktiivsüsteemi — kui kortisool annab ajule märku lõpetada progesterooni ja östrogeeni tootmine, ei toimu menstruaaltsüklit.

Iga naine reageerib stressile erinevalt. Mõne jaoks võivad ärevus ja muretsemine põhjustada varajast veritsust, "määrimist" ehk vereerimist menstruatsioonide vahel, nõrgemat menstruatsiooni või hoopis tugevamat vereeritust. Väiksemad ebameeldivused — pingeline vestlus või oma lemmiktassi purunemine — tõenäoliselt reproduktiivtööle ei mõju, kuid lähedase kaotus või pikad rasked tööpäevad võivad jätta märgatava jälje ka menstruaaltsüklile. Lisaks võivad stressist tekkida peavalud, unehäired, lihaspinged ja seedeprobleemid.

Rasedus

Kui oled viljakas eas ja seksuaalselt aktiivne, võib hiline või vahele jäänud menstruatsioon olla raseduse märk. Varased raseduse tunnused võivad olla:

  • hommikune iiveldus või üldine halb enesetunne
  • rinnavalulikkus
  • puhitused
  • suurenenud urineerimisvajadus
  • väsimus, kurnatus
  • isud, muutused söögiisus ja toidueelistustes
  • tundlikkus lõhnade suhtes
  • kõhukinnisus
  • meeleolukõikumised

Kui kahtlustad rasedust, tee rasedustest.


Kõige täpsema tulemuse saamiseks tasub test teha nädal pärast menstruatsiooni oodatavat algust. Kui soovid kindel olla, tee paari päeva pärast uus test.

Paljud rasedusega seotud sümptomid võivad sarnaneda premenstruaalse sündroomi ehk PMS-iga. Kui sümptomid püsivad või menstruatsioon ei taastu, peaksid pöörduma arsti poole, sest see võib viidata ka muudele terviseprobleemidele.

Advertisement


Kaalumuutused

Väike kaalukaotus tavaliselt menstruaaltsüklit ei mõjuta. Mõõdukas kaalulangus võib hoopis parandada üldist tervist ja tsükli regulaarsemaks muuta — näiteks polütsüstiliste munasarjade sündroomi puhul.

Järsk kaalulangus võib aga mõjutada hormoonide tasakaalu ja kahjustada reproduktiivsüsteemi tööd. 


Hormoon leptiin toodetakse rasvkoes. Kui leptiini tase langeb äkki, annab see kehale selge märgi raskest olukorrast ning sellest, et pole sobiv aeg raseduseks — toitumisvaegus suurendab raseduse katkemise riski.


Kõik protsessid, mis on seotud viljakuse ja rasestumisega, aeglustuvad või peatuvad, et säilitada ellujäämiseks vajalikke ressursse. Anoreksiaga inimesed ja sportlased, kellel on väga madal keharasv, kogevad sageli ebaregulaarseid tsükleid või menstruatsioon kaob sootuks.

Rasedusvastased vahendid

Hormonaalsete rasestumisvastaste vahenditega alustamine, nende muutmine või lõpetamine mõjutab menstruaaltsüklit otseselt. Mõned rasestumisvastased vahendid muudavad menstruatsiooni nõrgemaks või peatavad selle sootuks. Tsükkel võib olla esimestel kuudel ebaregulaarne, kuni keha uue hormonaalse rütmiga kohaneb. Väljaspool kaitset soovitatakse kasutada rasestumisvastaseid vahendeid vähemalt terve kuu vältel. Peale nende lõpetamist vajab ka keha kohanemisaega.

Reisimine ja häiritud uneharjumused

Menstruatsioon võib reisimise ajal hilineda või ära jääda, eriti pikkadel rahvusvahelistel lendudel või ajavööndite vahetudes — ööpäevarütmi häirumine võib mõjutada ka menstruaaltsüklit. Uuringute põhjal kogevad vahetustega tööd tegevad naised sagedamini ebaregulaarseid või pikemaid tsükleid.

Muid põhjuseid

Muudatused endokriinsüsteemis

Kõik endokriinsed organid on olulised menstruaaltsükli normaalsuseks. Tugevad muutused kilpnäärmes või neerupealistes võivad põhjustada menstruatsiooni ärajäämist.

Kehatemperatuuri tõus

Kõrgem kehatemperatuur võib mõjutada munasarjade tööd ning vähendada hormonaalsete rasestumisvastaste toime tõhusust.

Hirm raseduse ees või liigne keskendumine rasestumisele

Hirm raseduse ees või pidev mõtlemine rasestumisele võib olla psühholoogiliseks takistuseks menstruaaltsükli normaalsele toimimisele.

Perimenopaus

Menopausi lähenedes muutub menstruaaltsükkel. Enamik naisi lõpetab menstruatsiooni 45–55 aasta vanuses ning tsükkel muutub juba mõni aasta enne seda ebaregulaarseks. Seni kuni menstruatsioon käib, on võimalik rasestuda. Rasedusest hoidumiseks kasuta rasestumisvastaseid vahendeid kuni vähemalt aasta pärast viimast menstruatsiooni.

Kui oled oma menstruaaltsükli pärast mures, soovitame jälgida menstruatsioonide regulaarsust ja millele sinu keha reageerib. Konsulteeri vajadusel oma perearsti või günekoloogiga — pigem uuri ja lahenda tekkinud küsimused kui muretse nende pärast.

Mida enam õpid tundma oma keha vastuseid erinevatele olukordadele, seda kindlamalt ja teadlikumalt saad oma menstruatsiooni hallata. Ära karda end paremini tundma õppida!

Saad oma menstruatsiooni jälgida WomanLogi abiga. Laadi WomanLog kohe alla:

Lae alla App Store’ist

Laadi alla Google Playst

Share this article:
https://www.nhs.uk/conditions/stopped-or-missed-periods/
www.today.com/today/amp/tdna100448
https://www.verywellmind.com/can-depression-make-your-period-late-1066767
https://www.healthline.com/health/womens-health/why-is-my-period-late
https://www.netdoctor.co.uk/parenting/pregnancy-birth/a28026/early-signs-of-pregnancy/
https://www.mayoclinic.org/healthy-lifestyle/getting-pregnant/in-depth/home-pregnancy-tests/art-20047940
https://www.mayoclinic.org/healthy-lifestyle/womens-health/in-depth/menstrual-cycle/art-20047186
https://www.magicmaman.com/,comment-decrypter-l-absence-de-regles,3340050.asp
Advertisement


Millal algab mul esimene menstruatsioon? Millised on märgid? Kuidas ma seda tean? Kas olen õiges vanuses? Need küsimused on olulised ja vastused aitavad sul menstruatsiooniks valmistuda. Selles artiklis saad teada, miks menstruatsioon üldse toimub, kuidas esimeseks menstruatsiooniks valmistuda ning kuidas sellest oma vanematega rääkida.
Menopaus on naise elus aeg, mil menstruatsioonid lõppevad, mis annab märku keha reproduktiivse funktsiooni lõppemisest. Nii menopaus kui perimenopaus (üleminekuperiood menopausile) on seotud mitmete sümptomitega, mis võivad oluliselt mõjutada naise elukvaliteeti.
Tunned end kurnatuna, kui menstruatsioon algab? Sa ei ole üksi. Vähene energia vahetult enne ja menstruatsiooni ajal on väga tavaline. Paljud naised tunnevad end sel ajal unisena ja loiuna. Et läbida see menstruaaltsükli faas rahulikumalt, on oluline mõista, mis sinu kehas toimub, ning hoolitseda enda eest hästi. Õige lahenduse leidmine menstruatsiooni ajal tekkiva unetuse vastu tähendab suure vastuolu lahendamist: see, mis päeval kurnab, ei lase öösel magada.