Menopaus on naise elus aeg, mil menstruatsioonid lõppevad, mis annab märku keha reproduktiivse funktsiooni lõppemisest. Nii menopaus kui perimenopaus (üleminekuperiood menopausile) on seotud mitmete sümptomitega, mis võivad oluliselt mõjutada naise elukvaliteeti.
Menopausi sümptomid võivad olla keerulised ning teadmine, et see protsess on seotud vananemisega, võib olla raske aktsepteerida. Kuid nagu iga teise paratamatu kehalise muutuse puhul aitab teadlikkus ja rahu sellega, mis toimub, oluliselt protsessi kergendada ning sümptomeid paremini juhtida.
“Menopausi” kasutatakse sageli üldterminina nende kolme etapi kohta:
Perimenopaus algab siis, kui naise munasarjad hakkavad tootma vähem östrogeeni ja progesterooni. Sellest tingitud loomuliku suguhormoonide languse tõttu võivad menstruatsioonid muutuda ebaregulaarseks ning keha läbida hulgaliselt muutusi, kuni munasarjad lõpetavad munarakkude tootmise ja menstruatsioonid peatuvad täielikult. Perimenopaus kestab tavaliselt umbes 4 aastat, kuid võib kesta mõnest kuust kuni kümnendini.
Menopaus on diagnoositud siis, kui naisel pole aasta jooksul menstruatsioone olnud. Valdaval enamusel toimub menopaus vanuses 45–55 eluaastat. Peale menopausi saabub postmenopaus—sel perioodil sümptomid tavaliselt leevenevad. Algusest lõpuni võib kogu protsess kesta 2–12 aastat.
Primaarne enneaegne menopaus tekib siis, kui munasarjad ei tööta korralikult. Selle põhjuseks võivad olla geneetilised häired (nt Turneri sündroom), autoimmuunhaigused ning primaarne munasarjade puudulikkus, mis põhjustavad munasarjade kiiret vananemist. Primaarset enneaegset menopausi võib lisaks põhjustada meditsiinilised protseduurid, nagu munasarjade eemaldamine, vaagnapiirkonna kiiritusravi ja vähiravi keemiaraviga.
Hormoonravi soovitatakse sageli vähemalt seni, kuni menopaus tavapäraselt saabuks, aju, südame ja luude kaitsmiseks.
Sekundaarse enneaegse menopausi korral toimivad munasarjad normaalselt, kuid ajust ei tule õigeid hormonaalseid signaale. Selle põhjuseks on tavaliselt hüpofüüsi või hüpotalamuse haigused.
Menopaus põhjustab östrogeenipuudusega seotud häireid, mida nimetatakse klimakteerilisteks häireteks (või klimakteeriliseks sündroomiks), mis hõlmavad hormonaalseid, füüsilisi ja psühholoogilisi muutusi sellel perioodil. Häirete raskusaste varieerub igal naisel.
Klimakteeriliste häirete hulka kuuluvad:
Menstruatsioonid muutuvad tavaliselt ebaregulaarseks ja/või harvemaks. Mõnikord jääb mõni kuu vahele või kaob menstruatsioon mitmeks kuuks täielikult ning seejärel jätkub. Tsükkel võib enne lõplikku kadumist ka ajutiselt lüheneda. Hoolimata ebaregulaarsusest võib rasedus siiski tekkida—kui menstruatsioon on vahele jäänud, soovitatakse seksuaalselt aktiivsetele naistele teha rasedustest ning pöörduda regulaarselt arsti poole, kuna see aitab õigeaegselt märgata võimalikke hormonaalsetest muutustest tingitud terviseprobleeme.
See on kõige tavalisem madala östrogeenitaseme avaldumisvorm. Kuumahoog avaldub ootamatu kuumatundena, mis on enamasti tugevam näol, kaelal ja rinnal. Kuumahoogudega võivad kaasneda ka tugevad öised higistamised, mis võivad häirida une kvaliteeti. Mitu katkestatud ööd võib põhjustada mõtlemise hägustumist, ärrituvust ja muid menopausile iseloomulikke meeleolumuutusi.
Kuumahoogude juhtimiseks võib riietuda kihtidena, et oleks lihtne kihte eemaldada, hoida käepärast külma vett või leida jahe ruum, kuhu vajadusel minna. Ka kuumahoogude vallandajate tuvastamine ja vältimine võib aidata—selleks võivad olla kuumad joogid, kofeiin, vürtsikad toidud, alkohol, stress, kuum ilm või isegi soe tuba.
Tupelimu pind muutub kuivemaks, see võib olla ebamugav, suurendada infektsiooniohtu ja muuta vahekorra ebameeldivaks või isegi valusaks. See võib loomulikult vähendada seksisoovi. Leevenduseks võib kasutada vee baasil tupe niisutajaid või libesteid ning vajadusel paikseid östrogeenipreparaate.
Suguhormoonide vähenemine ja vananemine muudavad naha õhemaks, kuivemaks ja hapramaks. Näole, kätele, kaelale, käsivartele või rinnale võivad tekkida pigmendilaigud või tumedamad piirkonnad, eriti juhul, kui kaua on viibitud päikese käes ilma päikesekaitseta. Samuti sagenevad nahavähid ja eelvähilised muutused.
Kanna igapäevaselt enne õue minekut paljastatud kehapiirkondadele päikesekaitsekreemi SPF 30 või kõrgem. Soovitatavad on ka regulaarsed külastused nahaarstile.
Naistel kipub ainevahetus aeglustuma ning rasv koguneb sagedamini kõhupiirkonda, mitte enam puusadele ja reitele.
Ebaregulaarne menstruatsioon põhjustab etteaimamatut hellust või valulikkust. Östrogeenitaseme languse tõttu rinnakoes olev näärmekude väheneb ja selle asemele tekib rasvkude, mille tagajärjel rinnad vajuvad ja muutuvad hõredamaks. Hästi istuv ja kvaliteetne rinnahoidja, rindkere harjutused ning õige rüht võivad neid muutusi osaliselt aeglustada.
See väljendub enamasti väikestes tahtmatutes lekketes näiteks aevastades, naerdes, köhides või midagi rasket tõstes. Kui tupe- ja kuseteedekaudne kude kaotab aeglaselt elastsuse, võivad tekkida äkilised, tugevad urineerimisvajadused koos tahtmatu uriinieritusega. Vaagnapõhjalihaste harjutused ja tupe hormoonisalvid võivad aidata neid sümptomeid leevendada.
Menopaus on naisele sama palju emotsionaalne väljakutse kui füüsiline—meeleolumuutused, emotsionaalne ebastabiilsus ja emotsioonid, mis maskeeruvad teisteks tunneteks, kuuluvad „menopausi rõõmude” sekka. Levinumad sümptomid on:
Väga sage ja tõsine menopausi sümptom.
Paljud naised märkavad, et muutuvad kergemini ärrituvaks ega talu enam asju, mis varem ei häirinud.
Närvilisus ja paanikahood on menopausi ajal samuti levinud.
Paljud naised märkavad, et nad nutavad asjade pärast, mis varem ei oleks mõjutanud, või ilma nähtava põhjuseta. Nutmine aitab siiski stressi vähendada, võimaldades allasurutud tunnetel vabaneda.
Unetus võib süvendada meeleolumuutusi ja mõjutada igapäevast toimetulekut. Menopausi ajal mõjutab unetus 40–50% naistest.
Tüüpilised on väikesed mälulüngad, näiteks minnakse tuppa, kuid ei mäletata, mida seal taheti teha—see on suhteliselt tavaline.
See võib olla häiriv, kuid kui see igapäevaelu ei takista, pole muretsemiseks põhjust. Ajuhägusus möödub tavaliselt siis, kui keha kohaneb uue hormonaalse tasakaaluga. Kui häired on tugevalt väljendunud, tuleks konsulteerida arstiga.
Östrogeen toetab osteoblastide—luukudet tootvate rakkude—tegevust. Pärast menopausi östrogeenitase langeb, mille tõttu väheneb luutihedus ning naised muutuvad vastuvõtlikumaks osteoporoosile. Kõige sagedamini mõjutavad randmed, lülisammas ja puusad.
Mida varem menopaus saabub, seda suurem on osteoporoosi risk. Teised riskitegurid on alakaal (kehamassiindeks alla 19 kg/m2), kaltsiumi ja D-vitamiini puudus, kilpnäärme ületalitlus, luumurd täiskasvanuna ning teatavate ravimite kasutamine (nt steroidid).
Östrogeen mängib olulist rolli ka südame-veresoonkonna haiguste vastu kaitsmisel, eriti ateroskleroosi vastu. Menopausi järgselt kaob see kaitsv efekt. Kõrgeimas riskigrupis on suitsetajad, ülekaalulised, väheliikuvad ja naised, kellel on perekonnas esinenud südame-veresoonkonna haigusi.
Südamehaigused on surmapõhjus number üks nii meestel kui naistel. Kui miski tekitab südame tervises kahtlusi, pöörduda kindlasti arsti poole.
Menopausiga seotud muutustega toime tulemiseks on palju võimalusi. Üks tõhusamaid on hormoonasendusravi. HRT aitab leevendada menopausi sümptomeid, eelkõige kuumahoogusid ja öist higistamist.
Kui naisele on tehtud täielik emaka eemaldamine, soovitatakse ainult östrogeeni sisaldavat HRT-d, mida saab kasutada tablettidena, plaastrina, geelina või implantaadina. Tupekuivuse vastu võib kasutada paikseid östrogeene—tupekreemid, -rõngad ja -pessaarid. Enamikule naistest määratakse kombineeritud hormoonasendusravi (sisaldab nii östrogeeni kui progestageeni), kas tsüklilise/sekventsi HRT-na, mis põhjustab menstruatsioonilaadset verejooksu, või pideva kombinatsiooniga HRT-na, mis seda ei tee. Kombineeritud HRT-d saab kasutada tablettide, plaastrite või implantaatidena.
Võimalikud kõrvaltoimed on rindade hellus, peavalud, jalakrambid, iiveldus, ärrituvus, depressioon ning teatud HRT vormide kasutamine on seotud suurema verehüüvete ja rinnavähi riskiga. Need sümptomid võivad mööduda annuse, koostise või manustamisviisi muutmisel.
Muud ravivõimalused on näiteks tibolon—sünteetiline steroidhormoon, mis toimib nagu östrogeen, progesteroon ja testosteroon üheaegselt. Mõnel võivad aidata ka madala annusega antidepressandid.
Osad naised tarvitavad fütoöstrogeene, mis on taimsed ühendid ning suudavad seonduda keha östrogeeniretseptoritega, kuid selle lähenemise tõhususe kohta on veel vaja teaduslikke uuringuid.
Salveiekstrakti kasutatakse kuumahoogude ja öiste higistamiste leevendamiseks menopausi ajal ning sellel on põletikuvastased omadused. D-vitamiini ja kaltsiumi toidulisandid võivad aidata osteoporoosi ära hoida.
Liigu regulaarselt. See on oluline nii vormi hoidmiseks kui ka hormonaalse tasakaalu säilitamiseks. Jooga või tai chi aitavad parandada jõudu ja koordinatsiooni ning võivad vähendada kukkumiste ning luumurdude riski. Harjuta vaagna ja lahkliha lihaste tugevdamist. Kegeli harjutused võivad olla abiks uriinipidamatuse korral.
Psühhoteraapia võib väga palju aidata emotsionaalsete raskustega toimetulekul. Hüpnoteraapia võib vähendada mõnel menopausis naisel kuumahoogude sagedust ning parandada und. Lõdvestustehnikaid, nagu sügav hingamine või juhendatud kujutlused, võib kasutada menopausi sümptomite leevendamiseks.
Magage piisavalt. Väldi kofeiini ja liigset alkoholi enne magamaminekut. Päeval on hea liikuda, kuid mitte vahetult enne uinumist. Toitu tervislikult. Söö palju puuvilju, köögivilju ja täisteratooteid. Piira küllastunud rasvu, õlisid ja suhkrut. Pea meeles suhelda teistega. Inimene on sotsiaalne olend ja vajab teisi inimesi. Hoiusta oma suhteid, sest sõbrad ja lähedased teevad elu väärtuslikuks.
Saad oma menstruatsiooni ja sümptomeid jälgida WomanLogi rakenduses. Laadi WomanLog kohe alla: