See ei ole mu menstruatsioon – miks ma veritsen?
Rasedusvastased vahendid, sugulisel teel levivad haigused, menopausi algus – mitmed erinevad seisundid võivad põhjustada tupeveritsust igal menstruaaltsükli ajal. Täpne diagnoos aitab valida kõige sobivama ravi just sulle.
Enamasti pole menstruatsioonivälisel ajal tekkinud tupeveritsus ehk vaheveritsus põhjust muretsemiseks. Kõige tavalisemad põhjused on menopaus ning hormonaalsed rasestumisvastased vahendid (eriti esimesel kolmel kuul). Kuid need pole ainsad põhjused, miks vaheveritsus võib tekkida.
Kui koged vaheveritsust sageli, on see ebanormaalne ning peaksid laskma end kontrollida.
Hormonaalsed rasestumisvastased vahendid
Hormonaalsed rasestumisvastased vahendid sisaldavad hormoone, mis aitavad rasedust vältida. Nende hulka kuuluvad eemaldatav emakasisene vahend (IUD), plaastrid, tuperõngas, rasestumisvastased tabletid ja implantaadid.
Hormonaalsed rasestumisvastased vahendid on sagedane menstruatsioonivälise veritsuse põhjus. Tavaliselt esineb see eelkõige esimesel kolmel kasutuskuul, mil keha kohaneb hormoonidega. Kui vereeritus on väga tugev või kestab üle kolme kuu, pöördu kindlasti arsti poole. Sageli aitab probleemi lahendada teist tüüpi rasestumisvastaste vahendite valik.
Veritsus võib tekkida ka juhul, kui hormonaalseid vahendeid ei kasutata vastavalt juhistele. Näiteks võib üks vahelejäänud pill või plaastri maha tulemine põhjustada täppisveritsust.
Menopausi ebaregulaarsused
Menopaus, ehk menstruatsioonide lõppemine, tähistab naise viljakusperioodi lõppu. See on loomulik protsess, mis toimub, kui munasarjad vananevad ja toodavad vähem suguhormoone. Keha hakkab muutuma, sh kaob aktiivsete munasarjafolliikulite töö (need on ehitised, mis toodavad ja vabastavad munarakke, vallandades menstruatsiooni ja tagades viljakuse). Kui munasarjad enam ei toimi, lakkavad ka menstruatsioonid.
Aeg, mil hormoonide tase hakkab menopausiks valmistuma, nimetatakse perimenopausiks. See eluetapp võib kesta mõnest kuust mitme aastani. Sellel ajal kogevad paljud naised järgmisi sümptomeid:
- ebaregulaarne menstruaaltsükkel
- hilinenud menstruatsioonid (võid vahele jätta ühe või mitu tsüklit)
- tavapärasest tugevam või nõrgem vereeritus
- kuumahooge ja öine higistamine
- unetus
- tupe kuivus
Mis tegelikult toimub?
Sinu munasarjad toodavad östrogeeni ja progesterooni – kahte tähtsaimat hormooni, mis reguleerivad reproduktiivsüsteemi, sealhulgas menstruaaltsüklit ja viljakust. Olulised rollid on ka LH-l (luteiniseeriv hormoon) ja FSH-l (folliikuleid stimuleeriv hormoon). Kui munasarjad vananevad ja nende hormoonitase langeb, ei suuda LH ja FSH enam reguleerida östrogeeni, progesterooni ega ka testosterooni nii, nagu varem.
Esmalt väheneb progesterooni tootmine. Selle tulemusel muutub menstruaaltsükkel – menstruatsioonid muutuvad ebaregulaarsemaks, võivad muutuda tugevamaks ja kestma kauem. Tugev verekaotus võib põhjustada aneemiat, mille korral on punaliblesid vähe – see tekitab nõrkust ja väsimust. Rauda sisaldavad preparaadid aitavad olukorda parandada.
Hiljem muutub ka östrogeeni tootmine. Algab järsk tõus, kuid sellele järgneb kiire langus. Hüpoöstrogenismi (östrogeeni järsk tõus) ajal võivad naised tunda rindu hellana, alakõhus pingeid, olla ärritunud ja tundlikud, just nagu enne menstruatsiooni.
Need hormonaalsed muutused võivad põhjustada tugevaid menstruatsioone või isegi vaheveritsusi. See aeg võib olla emotsionaalselt ja kehaliselt keeruline, sest lisaks märkimisväärsele emotsionaalsele koormusele pole sul kontrolli oma tsükli üle – pole kindel, millal menstruatsioon tuleb.
Mõne aja pärast, kui östrogeeni tootmine lõpeb, kaovad ka menstruatsioonid täielikult. Menopaus loetakse saabunuks, kui menstruatsiooni pole olnud 12 kuud – perimenopausi üleminek on sellega lõpule jõudnud. Kuid mõned sümptomid, näiteks kuumahood, võivad püsida veel paar aastat.
Endometrioos
Tavaliselt muutuvad tüdruku menstruatsioonid regulaarseks pärast puberteedis toimuvaid hormonaalseid muutusi. Menstruatsioon kujuneb üheks korraks tsüklis, mille pikkus on keskmiselt 28 päeva (see on igal naisel erinev). Tsükli kestust 21–40 päeva peetakse samuti normaalseks. Üldiselt peab menstruatsiooni kestus vahemikus 3–6 päeva normaalseks, kuid ka siin võivad esineda erinevused.
Kui sul esineb veritsust, mis ei vasta tavalise tsükli parameetritele, pöördu arsti või günekoloogi poole. See võib viidata haigusele nimega endometrioos, mille korral emaka limaskesta ehk endomeetriumi kude kasvab väljaspool emakat.
Endometrioos mõjutab kõige sagedamini munasarju, munajuhasid ja väikese vaagna organeid. Harva võib endomeetriumi kude levida ka vaagnast väljapoole. Kui see juhtub, käitub kude sarnaselt emaka sees asuvaga: see pakseneb, laguneb ja veritseb igal menstruaaltsüklil. Kuid kui kude pole õiges kohas ja sellest ei saa organism loomulikul teel vabaneda, see jääb kinni.
Endometrioos võib haarata ka munasarju, mille tulemuseks on endometrioomid ehk tsüstid. Ümbritsev kude võib ärrituda, tekitades arme ja liiteid, mis on sidekoelised moodustised ja võivad põhjustada vaagnaelundite kokkukleepumist.
Sümptomiteks on veritsus menstruatsioonide vahel, valu pärast vahekorda ning tugev vereeritus menstruatsiooni ajal. Endometrioos ei põhjusta alati märgatavaid sümptomeid, mistõttu on olulised regulaarsed kontrollid – nii saab arst jälgida muutusi ja reageerida õigel ajal. Endometrioosi pole võimalik täielikult välja ravida, kuid seda saab leevendada. Ravivõimalused on valuvaigistid, hormoonravi või vajadusel kirurgiline sekkumine. Sinu arst või günekoloog aitab sul leida sobivaima lahenduse.
Sugulisel teel levivad haigused ja vaheveritsus
Sugulisel teel levivad haigused (STLH) avalduvad naistel erinevalt ning sümptomid võivad olla väga märkamatud. Mõnikord võib neid kergesti segi ajada tavaliste kehaliste muutustega. Üheks võimalikuks märgiks on täppisveritsus menstruatsioonide vahel.
STLHaigused levivad kaitsmata vahekorra kaudu nakatunud partneriga. Haiguse saamise riski suurendavad reguleerimata uimastite tarbimine ning mitmed seksuaalpartnerid.
Kui kahtlustad sugulisel teel levivat haigust (või isegi, kui kahtlust ei ole), konsulteeri alati oma arsti või günekoloogiga ning tee regulaarselt teste ametlikus kontrollpunktis. Enamik teadaolevaid STLHaigusi on diagnoosimisel hästi ravitavad. Oluline on, et ravi läbiksid mõlemad partnerid, vältimaks korduvat nakatumist ja teiste inimeste nakatamist. Kui selgub, et sul haigust pole, on usaldusväärne negatiivne tulemus alati parem kui teadmatus.
Veritsus rasedusega seotult
Vaheveritsust võib esineda ka varajase raseduse, emakavälise raseduse, raseduse katkemise või mola-raseduse korral.
Iga neljas rase naine kogeb esimesel trimestril emaka ebanormaalset veritsust (metrorraagiat). Selle põhjuseid võib olla erinevaid ning võimalikud tagajärjed kogu raseduse vältel. Õige diagnoos on alati kõige turvalisem valik.
Kui viljastatud munarakk kinnitub emaka limaskestale (umbes 7–8 päeva pärast viljastumist), võib esineda kerget veritsust, millel pole raseduse kulule erilist mõju.
Emakaväline rasedus tähendab, et munarakk kinnitub ja areneb ühes munajuhadest, mitte emakas. Tavaliselt kaasneb sellega mustjas veritsus ja tugev valu alakõhus, mis võib ilmneda enne eeldatavat menstruatsiooni ning on seetõttu kergesti segamini aetatav tavalise menstruaalverega.
Emakaväline rasedus on emale väga ohtlik, seega kutsu viivitamatult kiirabi! Ära jää ootama, et olukord laheneb iseenesest. Kahjuks ohustab see seisund ema elu ja see ei lõpe kunagi lapse sünniga.
Raseduse katkemine ehk spontaanne abort on raseduse iseeneslik lõpetemine, mille korral loode hukkub enne 20. nädalat. Umbes 15% rasedustest lõpeb iseenesliku katkemisega, sageli isegi ilma, et naine oleks rasedusest teadlik olnud. Tavaliselt avaldub see veritsuse ja alakõhuvaluga. Katkemise põhjused võivad olla väga erinevad ja suuremas osas ei sõltu need naise tegudest. Samas aitab riskiteguritega tutvumine riski vähendada või vähemalt mõista, miks midagi juhtus.
Tumepruunist kuni erkpunase tupevereni esimesel trimestril võib olla põhjuseks ka mola-rasedus ehk vesikulaardega rasedus, mis on harvaesinev tüsistus – platsentat moodustava koe (trofoblasti) ebanormaalne areng.
Mola-rasedusi on kahte tüüpi:
Täielik mola-rasedus – platsenta kude paisub ning moodustab vedelikuga täidetud tsüstid. Selles raseduses embrüot pole, ainult platsenta moodustab tsüste.
Osaline mola-rasedus – arenevad korraga normaalne platsenta kude ja ebanormaalne kude. Loode võib hakata arenema, kuid ei jää ellu ning tavaliselt katkeb rasedus suhteliselt vara.
Kõigil juhtudel pole munarakul täielikku geneetilist materjali ja rasedus katkeb.
Pärast aborti
Ebaregulaarne vereeritus võib tekkida ka nii ravim- kui kirurgilise abordi järel.
Pärast aborti on vereeritus tavaline ja võib olla sarnane menstruatsioonile, kuid tegelikult on tegemist viimaste rasedusjääkide väljutamisega emakast.
Medikamentoosne abort seisneb kahe tableti võtmises. Esimene tablett võetakse tavaliselt haiglas või kliinikus arsti järelvalve all – see põhjustab emaka limaskesta lagunemise ning rasedus lakkab arenemast. Mõnel naisel algab vereeritus juba pärast esimest tabletti.
Teine tablett võetakse tavaliselt kodus. Sellega vallandub emakas iseseisvalt raseduskudede väljutamine. Vereeritus võib alata 30 minutist kuni 5 tunnini pärast teise tableti võtmist. Esialgu suureneb vereeritus – see võib sisaldada ka vereklompe. Mõne tunni pärast peaks vereeritus vähenema ja muutuma tavalise menstruatsiooni sarnaseks.
Paljud naised hakkavad veritsema kohe pärast kirurgilist aborti, teistel võib vereeritus alguse saada 3–5 päeva hiljem. Üldiselt on vool vähem tugev kui tavalise menstruatsiooni ajal. Vereeritus võib ise peatuda või kesta kuni järgmise menstruatsioonini, muutudes aegamisi nõrgemaks.
Tavaline on, et pärast aborti kestab vereeritus nädal või paar. Kui sul tekib kahtlusi või küsimusi, pöördu kindlasti arsti poole.
Emakakaelavähk
Kuigi vähene täppisveritsus on tavaline ning pole haruldane, ei tasu seda ignoreerida – vaheveritsus võib olla ka emakakaelavähi tunnuseks. Noorte seas on see väga harv, sagedamini leitakse emakakaelavähki keskealistel naistel (alates 35. eluaastast).
Kui haigus progresseerub, võivad ilmneda järgmised sümptomid:
- tavapärasest tugevam või pikem menstruatsioon
- veritsus peale vahekorda
- veritsus pärast menopausi
- veritsus pärast günekoloogilist uuringut
- verekaotusest tingitud aneemia, peapööritus ja väsimus
Mida varem ebatavalised või pahaloomulised rakud avastatakse ja ravitakse, seda suurem on tõenäosus haigust ennetada või ravida.
Muud põhjused
Polüübid, müoomid ja teised hea-loomulised emakasisesed kasvajad võivad samuti põhjustada menstruatsioonivälist veritsust. Samuti võivad selle põhjuseks olla järsk kaalukaotus või kaaluiive, kukkunud, vigastus või isegi intensiivne ja jõuline seks.
Menstruaaltsükli muudatusi võivad põhjustada ka teatud kroonilised haigused, nagu näiteks diabeet või isegi tugev stress. Noorukitel pole menstruaaltsükkel veel stabiliseerunud, seega puberteedieas võib vereeritus esineda ebaregulaarselt ja varieeruda tsükliti.
Oluline on oma keha tundma õppida ning teada, milline on sinu jaoks normaalne menstruaaltsükkel. Kasuta meie äppi, et oma tsüklit jälgida – WomanLog aitab kiiresti märgata muutusi ja ebatavalisi sümptomeid. Kui selgub, et sümptomid iseenesest ei möödu, saad jagada arsti või günekoloogiga juba konkreetseid andmeid, mis aitavad leida sulle kõige sobivama lahenduse.
Saad jälgida oma tsüklit WomanLogis. Lae WomanLog kohe alla:
