Vaktsiinid ja menstruaaltsükkel
Vaktsiinid päästavad elusid. Tänu vaktsiinide arendamisele oleme suutnud kaotada või vähemalt kontrolli alla saada paljusid surmavaid haigusi, nagu rõuged ja lastehalvatus. Praegu võitleb meie maailm COVID-19 viirusega, mida saab samuti vaktsiinidega ohjeldada. Elupäästvana haiguste eest kaitstes stimuleerivad vaktsiinid immuunsüsteemi tootma soovitud antikehi, kuid see protsess tekitab ajutisi väljakutseid, mis mõjutavad keha ning ka menstruaaltsüklit.
Menstruaaltsükkel mõjutab paljusid naise tervise aspekte ja mõjutab seda, kuidas ta maailmaga suhestub. Samas mõjutavad keskkond ja füsioloogilised protsessid tema menstruaaltsüklit. Immuunvastus haigusele või vaktsiinile võib samuti tsüklit muuta. Selles artiklis lükkame ümber mõned levinud eksiarvamused vaktsiinide kohta ning käsitleme, kuidas need võivad menstruatsiooni ja viljakust mõjutada.
Kuidas vaktsiinid töötavad?
Kui nakatud viirusega esmakordselt, võib su immuunsüsteemil olla raske uue sissetungijaga võidelda, põhjustades palavikku, külmavärinaid, peavalu, paistes lümfisõlmi, seedetrakti häireid, löövet ja muid levinud sümptomeid. Kui sama viirus keha uuesti ründab, tunneb immuunsüsteem selle ära ja reageerib tõhusamalt, aidates kiiremini paraneda.
Immuunsüsteem töötab, luues antikehi igale viirusele, millega ta kokku puutub. Maal leiduvate viiruste arv on tohutu ja täpselt hindamatu; teada on üle 200, mis võivad inimestele olla ohtlikud. Mõned põhjustavad vaid kergeid sümptomeid, teised aga püsivat kahju või isegi surma. Siin astuvad mängu vaktsiinid.
Soovitatavad vaktsiinid
Kuigi enamik vaktsiiniga välditavaid haigusi on kontrolli all, eriti arenenud riikides, on mõnda vaktsiini endiselt laialdaselt soovitatud. Näiteks lastele ja noorukitele soovitatakse lastehalvatuse, B-hepatiidi, HPV ja pneumokoki infektsioonide vaktsiine. Soovitused erinevad riigiti ning piirkonniti. Näiteks paljudes Aasia, Ida-Euroopa, Lõuna-Ameerika ja Aafrika riikides vaktsineeritakse endiselt tuberkuloosi vastu, samal ajal kui mujal on selle haiguse risk minimaalne. Kust iganes Sa elad, pea nõu oma arstiga, et olla veendunud, et oled oma piirkonna soovitatud vaktsiinidega kaitstud. Kui reisid, jälgi, et oleksid vaktsineeritud oma sihtkoha võimalike riskide vastu.
Igal aastal päästavad vaktsiinid ligikaudu 3 miljoni inimese elu kogu maailmas. Rõuged tapsid varem miljoneid, kuid on praeguseks vaktsineerimise abil täielikult kõrvaldatud. Teised rasked haigused, nagu lastehalvatus ja difteeria ning veel tosin ohtlikku haigust, on siiski endiselt olemas, kuid pole enam tõsine oht. Vaktsineerimisest keeldujad või neid oma lastele mittelubajad riskivad haiguse ja selle tagajärgede läbi mitte ainult ise, vaid võivad nakatada teisi ning isegi põhjustada haiguspuhanguid.
COVID-19 vaktsiin ja muutused menstruaaltsüklis
Mõned naised on märganud muutusi oma menstruatsioonis pärast COVID-19 vaktsiini saamist. Ehkki ametlikud raportid ei loe menstruaaltsükli muudatusi endiselt potentsiaalsete kõrvaltoimete hulka, avaldavad paljud naised kogemusi hilinenud või puudunud menstruatsiooni, varajase verejooksu, tugeva verejooksu või vaheveritsuse kohta pärast vaktsineerimist.
Loe, miks Sinu menstruatsioon võib hilineda.
Eksperdid ütlevad, et on keeruline luua selget seost vaktsiini ja menstruaaltsükli vahel, sest menstruaaltsükli häired on paljudele reproduktiivses eas naistele tavalised. Samuti arvatakse, et kuulujutud menstruaaltsükli muutustest võivad olla põhjustatud ka pandeemiaga seotud ärevusest. Hoolimata rohkearvulistest teadetest pole menstruaaltsükli muutusi endiselt vaktsiinide võimalike kõrvaltoimete nimekirja kantud. Kliinilistes katsetes pole menstruaaltsükli ebaregulaarsusi arvesse võetud, jättes naised taas haavatavasse olukorda.
Kuigi ajutiste menstruaaltsükli muutuste risk ei peaks naisi vaktsineerimisest eemale hoidma, tuleks neid teateid siiski hinnata ning sümptomid lisada võimalike kõrvaltoimete nimekirja, et igaüks saaks teha oma tervise osas teadlikuma valiku.
Miks need muutused tekivad?
Enamik teatatud tsükli muutusi on olnud ajutised ja kestnud üks või kaks tsüklit, mistõttu mõned eksperdid peavad neid kõikumisi organismi loomulikuks immuunreaktsiooniks.
Lühiajalised sümptomid pole toonud kaasa püsivaid tagajärgi. Suurem murekoht on aga see, et COVID-19 vaktsiini kliiniliste katsete eest vastutavad eksperdid eirasid taas olulist osa naiste tervisest. Seetõttu, kui paljud naised hakkasid menstruatsiooni muutustest teatama, puudus vastav info, mis viis kuulujuttude, hirmu ja vaktsineerimisest keeldumiseni.
Kas peaksid muretsema?
Varased uuringud viitavad sellele, et COVID-19 vaktsiinid on ohutud ning neil on vaid ajutised kõrvaltoimed. Kui Sul on kahtlusi, aruta vaktsineerimist kindlasti oma arstiga, kuid pole tõendeid, et vaktsiin kahjustaks viljakust, põhjustaks sünnitustüsistusi või sünnidefekte. Menstruaaltsükli muutused ei tohiks kesta kauem kui üks-kaks tsüklit. Kui märkad püsivamaid kõrvaltoimeid või tsükli muutusi, võta kindlasti ühendust oma tervishoiutöötajaga.
Kuidas vaktsineerimiseks valmistuda?
Kui valmistud vaktsineerimiseks, soovitame tutvuda selle ajaloo, toimimise põhimõtete ja mõjuga kehale.
Leia usaldusväärset infot. Kui Sul on enne protseduuri küsimusi, külasta oma riigi ametlikku terviseameti veebisaiti või muid usaldusväärseid allikaid, kus leiad infot vaktsiinide kasude, kõrvaltoimete, soovitatavate kaitsesüstide ja vaktsineerimisprogrammide kohta. Kontrolli oma vaktsineerimisajalugu, et teada saada, kas vajad kordusdoosi.
Konsulteeri arstiga. Arst hindab konkreetse vaktsiini riske ja kasu. Kui Sul esineb haiguseid või allergiaid, mis võivad põhjustada tüsistusi, oskab arst anda just Sinu jaoks parima nõu ja kaitsta Su tervist.
Hinda riske. Kui Sind muretsevad potentsiaalsed kõrvaltoimed, võrdle neid haiguse tagajärgedega, mille eest vaktsiin kaitseb. Näiteks ehkki mõned inimesed kogevad pärast COVID-19 vaktsiini lühiajalisi kõrvaltoimeid, on haiguse enda tagajärjed palju tõsisemad. Hetkel on kõigil suur risk koroonaviirusse nakatuda. Mida rohkem meist vaktsineerib, seda kiiremini on võimalik haigus kontrolli alla saada ning vabamalt suhelda.
Vaktsiini kõrvaltoimed võivad kesta nädala või kaks, ent viiruse tagajärjed võivad jääda aastateks. Uuringud näitavad, et COVID-19-st tingitud pikaajalised kahjustused võivad põhjustada püsivaid kopsukahjustusi, Alzheimeri tõbe, Parkinsoni tõbe, insulti ja südameprobleeme. Kui arst ei tuvasta olulist vastunäidustust, on vaktsineerimine parim viis raske haiguse vältimiseks.
Jälgi oma tervist. Kui võimalik, püsi vähemalt 30 minutit pärast vaktsiini saamist kliinikus juhuks, kui tekib allergiline reaktsioon. Enamik kõrvaltoimeid — väsimus, valulik käsivars, peavalu, palavik — mööduvad mõne päevaga ning neid saab leevendada käsimüügivaluravimite ja põletikuvastaste preparaatidega. Kui sümptomid püsivad üle kahe nädala või muutuvad tugevamaks, pöördu hindamiseks arsti poole.
Kui märkad muutusi oma menstruaaltsüklis, räägi sellest. Võid alati rääkida arstiga või teatada oma kogemusest kliiniliste uuringute eest vastutavatele asutustele. Mida rohkem kogemusi kokku kogutakse, seda rohkem tähelepanu pööratakse neile teemadele — ehk võetakse järgmistes katsetes arvesse ka naiste tervist ja menstruatsiooni.
Saad jälgida oma menstruaaltsüklit WomanLogi abil. Laadi WomanLog kohe alla:
