Söömishäirete Tunnustamine ja Nendest Tervenemine
Toit on meie elu oluline osa. See annab meile energiat ja toidab meie keha. Mõnikord aga võib toit, mis peaks meile elujõudu andma, hoopis seda ära võtta. Söömishäiretega inimesed kasutavad toitu abivahendina negatiivsete või ülekoormavate emotsioonide juhtimiseks, kuni nende suhe toiduga muutub ebatervislikuks.
Söömishäire on vaimse tervise seisund, mille puhul inimene kasutab toitu või arendab kahjulikke söömissöömasid, et emotsioonidega toime tulla. Söömishäired võivad olla tõsised ja eluohtlikud. Need mõjutavad kuni 9% maailma elanikkonnast ja kõige vastuvõtlikumad on naised, noorukid ja LGBTQ inimesed.
Söömishäired
Söömishäired (ED) ilmnevad mitmel erineval kujul. Levinud on arvamus, et söömishäirega inimesed piiravad tugevalt toidukoguseid, kuid see pole alati nii.
Söömishäired võivad põhjustada alatoitumust, mao- ja seedetraktiprobleeme ning raskel juhul enesevigastusi või isegi enesetappu. Selles artiklis tutvustame levinumaid söömishäireid ning jagame nõuandeid, kuidas abi leida, kui sina või keegi tuttav neist kannatab.
Millised on levinumad söömishäired?
Anoreksia nervoosa on üks tuntumaid söömishäireid, mis mõjutab tuhandeid inimesi üle maailma. Anoreksia nervoosaga inimene piirab tavaliselt oma toidukoguseid, paastub sageli, teeb ülemäära trenni või püüab erinevate võtetega (nt pidev lahtistite või diureetikumide tarvitamine, oksendamine) söödud toitu kehast väljutada. Tavaliselt on nad omaealistest kõhnemad, energiavaesed ning näevad välja haiged.
Anoreksia nervoosaga inimesed näevad end peeglist alati liiga paksuna, ükskõik kui alakaalulised nad tegelikult on. Nad kasutavad toitu ja trenni enese karistamiseks ja kontrollimiseks. Neile on samuti omane võimetus avalikult süüa ning soov kontrollida ümbritsevat, jälgides rangelt, mis nende kehasse jõuab.
Buliimia nervoosa
Buliimia nervoosaga inimesi huvitab samuti väga nende päevane kalorikogus, kuid erinevalt anoreksiast säilitavad bulimikud enamasti normaalse kehakaalu. Häire avaldub ülesöömise perioodidena, millele järgneb sundpurgetamine (oksendamine, lahtistite võtmine, klistiirid, liigne trenn).
Buliimiaga inimesed kipuvad sööma nii palju, et magu ei suuda kogu toitu seedida ning hakatakse ennast halvasti tundma. Tihti süüakse just neid toite, mida muidu endale keelataks.
Emotsionaalne söömine
Kuigi esimesed kaks häiret võivad olla tuntumad, arvatakse, et emotsionaalne söömine on tegelikult kõige levinum. See tähendab, et ülekoormatud emotsioonide korral leevendab inimene negatiivseid tundeid läbi toidu. Tavaliselt sööb emotsionaalne sööja lühikese aja jooksul väga palju toitu. Erinevalt buliimiast või anoreksiast ei püüa nad pärast söömist toitu kehast väljutada. Kuid sellele järgneb sageli süü- ja häbitunne ning muud negatiivsed emotsioonid.
Emotsionaalsed sööjad on sagedamini ülekaalus ning kasutavad toitu lohutuse või preemiana, kui on kurvad, stressis või ülekoormatud.
Ruminatsioonihäire
Ruminatsioonihäire korral sööb inimene toitu ning ajapikku (umbes 30 minutit hiljem) toob selle tahtlikult tagasi suuõõnde. Ruminatsioonihäire puhul on see enamasti tahtlik, kuid gastroösofageaalne reflukshaigus (GERD) ning gastroparees võivad põhjustada tahtmatut toidu tõusu tagasi suhu. Seedimata toit võidakse kas uuesti alla neelata või sellest loobuda. Mõlemal juhul võib see põhjustada alatoitumust, alakaalu ning seedetrakti häireid.
Miks söömishäired tekivad?
Põhjus, miks mõned inimesed söömishäireid arendavad, pole kunagi ühene. Tavaliselt mõjutavad mitmed tegurid korraga inimese suhet toiduga ja enesehinnangut.
Levinumad põhjused on:
- Geneetika — inimesed, kelle vanemad on söömishäireid kogenud, on samuti suurema riskiga
- Vaimse tervise häired — söömishäire on vaimne seisund, kuid tihti esineb koos muu vaimse tervisega seotud probleemidega nagu depressioon, ärevus või traumajärgne stressihäire
- Ühiskondlik surve — kui inimene kasvab üles keskkonnas, kus tunnustatakse vaid teatud kehakuju ning toitu seostatakse süütundega, areneb suurem risk toksilisteks toitumisharjumusteks
- Kehv kehakuvand — kui inimest on tema kaalu või välimuse pärast kritiseeritud või narritud, võib tal tekkida negatiivne kehakuvand, soovib oma välimust muuta või püüab ebarealistlikele ilustandarditele vastata
Kuidas märgata söömishäiret enda või kellegi teise juures?
Sageli on keeruline märgata, et keegi kannatab söömishäire all, sest nad võivad hoida normaalset kehakaalu ja näha välja terved. Samuti võib sul endal olla söömishäire sellest teadmata. Kuigi iga olukord on erinev, on teatud käitumised, mis viitavad söömishäire riskile.
- toidu piiramine
- avalikult mitte söömine
- obsessiivne kalorite lugemine
- puhastumine pärast söömist
- süü- või häbitunne pärast söömist (eriti „keelatud“ toitude puhul)
- kaebused ja muretsemine keha ning kaalu üle
- sage vannitoas käimine kohe pärast söömist
- märgatav kaalukaotus
- meeleolumuutused, muud vaimse tervise häired (ärevus, depressioon, PTSD, sundmõtted jne)
- ülesöömine, suurte koguste toidu kiire söömine
- soov kontrollida, kuidas keha välja näeb
- liigne trenn, trenni kasutamine ületoitmise karistuseks või ettekäändena rohkem süüa
Söömishäirete ohud
Söömishäired on tähtsuselt teisel kohal vaimsete haiguste seas, mille tõttu eluoht on kõige kõrgem — ainult opioidide üledoos põhjustab rohkem surmasid. Söömishäiretega inimesed on suuremas ohus füüsiliste haiguste, enesevigastuste või enesetapu osas. Muud söömishäirete tagajärjed on:
- alatoitumus
- luude hõrenemine
- organpuudulikkus
- aneemia
- viljatus (loe, kuidas toitumine mõjutab sinu keha ja menstruatsioonitsüklit)
- hormonaalsed probleemid
- juuste väljalangemine
- kõri põletik, turses süljenäärmed, kulunud hambavaap, hambakaariest, kõrvetised ja refluks, soolestiku ärritus ja dehüdratsioon, kui inimene puhastab end oksendades või lahtistitega
Kuidas söömishäirest paraneda?
Igal söömishäirel on oma iseärasused ning ka ravimeetodid on erinevad. Kõige sagedamini on söömishäirete juured psühholoogilised. Kui kahtlustad endal või tuttaval söömishäiret, otsi koheselt abi. Esimene samm on selgitada välja, kas inimese elutähtsad funktsioonid on ohus. Kui on, siis arst aitab taastada organismi mineraalide ja vitamiinide tasakaalu.
Teine ja väga oluline samm on teraapia. Ükskõik, kas individuaalne või grupiteraapia, oluline on jõuda toksiliste söömisharjumuste ja moonutatud kehakuvandi peamiste põhjusteni. Teraapia aitab taastada sisemist tasakaalu ning õpetab tervislikumaid toimetulekuviise. Nagu teistegi vaimsete häirete puhul, võtab söömishäirest tervenemine aega — mõnikord ka kogu elu. Õpi oma emotsioone juhtima ning kujunda tervislikud toitumisharjumused õnnelikumaks ja tervemaks eluks.
Saad oma tsüklit jälgida WomanLogi rakenduses. Laadi WomanLog kohe alla:
